Litiko Letemfundvo 

IRIPHABLIKI YASENINGIZIMU AFRIKA 

Sitatimende Sekharikhulamu Savelonkhe
SemaBanga 10 – 12
(Umgudvu Wekufundza Jikelele)


TILWIMI
SISWATI LULWIMI LWESIBILI LWEKWENGETA


imfundvo




Litiko Letemfundvo 

Sol Plaatje House 
123 Schoeman Street 
Private Bag X895 
Pretoria 0001 
South Africa 
Lucingo: +27 12 312-5911 
Ifeksi: +27 12 321-6770 

120 Plein Street 
Private Bag X9023 
Cape Town 8000 
South Africa 
Lucingo: +27 21 465-1701 
Ifeksi: +27 21 461-8110 

http://education.pwv.gov.za 

© 2003 Litiko Letemfundvo 

ISBN 1-919975-50-0 

Design and Layout by: Seriti Printing (Pty) Ltd 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
INDLELA YEKUSEBENTISA LENCWADZI 


Lencwadzi iyinchubomgomo leyehlukaniswe ngetehluko letine. Kubalulekile kuloyifundzako kutsi ayifundze 
abuye ahlanganise lwati lolusetigabeni letehlukene talencwadzi. Lokucuketfwe kuleso naleso sehluko 
kuchaziwe lapha ngentansi: 

¦ 
Sehluko 1 – Kungeniswa kweSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe 
Lesehluko sichaza imigomosisekelo netimphawu teluhlakasimo lweSitatimende seKharikhulamu 
saVelonkhe emaBanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza jikelele). Setfulela umfundzi singeniso 
sekharikhulamu. 

¦ 
Sehluko 2 – Kwetfulwa KweNdzima Yekufundza TiLwimi 
Lesehluko setfula inchazelo, inhloso, lujulolwati, budlelwane betemisebenti kanye nemiPhumela 
yekuFundza yeNdzima yekuFundza Tilwimi. Sikhombisa indlela lekulandzelwa ngayo iNdzima 
yekuFundza tiLwimi. 

¦ 
Sehluko 3 – Imiphumela yeKufundza, EmaCophelo EkuHlola, Lokucuketfwe 
Netimongcondvo 
Lesehluko sicuketse emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mPhumela wekuFundza, lokucuketfwe kanye 
nesimongcondvo. EmaCophelo ekuHlola ahlelwe ngendlela yekusita lofundzako kutsi abone 
lokuhlosiwe ngenchubekelembili lekhona kusuka ebangeni leli-10 kuya ebangeni leli-12. EmaCophelo 
ekuHlola ahleleke ngendlela leyendlalekile emakhasini lahamba ngamabili. Ekugcineni kwalesehluko 
kunetiphakamiso talokucuketfwe netimongcondvo letingasetjentiswa ekufundzeni, ekufundziseni 
nasekuzuzeni emacophelo ekuhlola. 

¦ 
Sehluko 4 – Kuhlola 
Lesehluko siphatselene nenchubomgomo levamile yekuhlola lephakanyiswe Sitatimende 
seKharikhulamu saVelonkhe. Ekugcineni kwalesehluko kunelithebula netiNchazelo temaKhono. 
Emazinga, tilinganiso netinchazelo temakhono tetfulwe ngelibanga ngalinye. Letinchazelo temakhono 
tihleleke ngendlela lekhombisa inchubekelembili kusukela ebangeni ebangeni leli-10 kuya ebangeni 
leli-12. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
¦ Timphawu 
Letimphawu letilandzelako tisetjentiswa kubona imiPhumela yekuFundza, emaCophelo ekuHlola, 
emaBanga, tilinganiso, tiNchazelo temaKhono; emazinga, kanye nalokucuketfwe netimongeondvo. 


= Umphumela wekufundza 


= Licophelo lekuhlola


= Libanga


= Lizinga 


S = Silinganiso 


= Inchazelo yemakhono


= Lokucuketfwe Netimongcondvo


iv 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LOKUCUKETFWE 
INDLELA YEKUSEBENTISA LENCWADZI iii 
EMA-AKHRONIMU ix 
SEHLUKO 1: KUNGENISWA KWESITATIMENDE SEKHARIKHULAMU 
SAVELONKHE 1 
IMITSETFOMGOMO 1 
Ingucuko yetenhlalo 2 
Imfundvo lemiselwe imiphumela 2 
Lwati lolusetulu nemakhono lasetulu 3 
Kuhlanganiswa nekusetjentiswa kwemakhono 3 
Inchubekelembili 3 
Kuhambisana nekwetfwaleka 3 
Emalungelo ebantfu, khukhulelangoco, bulungiswa betendzawo nebetenhlalo 4 
Kuhlonipha tindlelanchubo telwati lwendzabuko 4 
Kwetsembeka, lizinga lelifanele nelikhono lekwenta 5 
LUHLOBO LWEMFUNDZI LOLULINDZELEKILE 5 
LUHLOBO LWEMFUNDZISI LOLULINDZELEKILE 6 
TIMPHAWU TESAKHIWO NELUHLAKASIMO 6 
Sakhiwo seSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe 6 
Lokucuketfwe Titatimende Tesifundvo Endzimeni yekuFundza yetiLwimi 7 
TICONDZISO TELUHLELO LWEKUFUNDZA 8 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 

SEHLUKO 2: KWETFULWA KWENDZIMA YEKUFUNDZA YETILWIMI 9 
INCHAZELO 9 
INHLOSO 9 
LUJULOLWATI 10 
Khukhulelangoco 10 
Emazinga Elulwimi 11 
BUDLELWANE BETEMFUNDVO NETEMISEBENTI 12 
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA 12 
Umphumela wekufundza 1: Kulalela kekucoca 13 
Umphumela wekufundza 2: Kufundza nekwehlwaya 13 
Umphumela wekufundza 3: Kubhala nekwetfula 14 
Umphumela wekufundza 4: Luhlelo nekusetjentiswa kwelulwimi 14 
SEHLUKO 3: IMIPHUMELA YEKUFUNDZA, EMACOPHELO EKUHLOLA, 
LOKUCUKETFWE NETIMONGCONDVO 16 
Umphumela wekufundza 1: Kulalela nekucoca 16 
Umphumela wekufundza 2: Kufundza nekwehlwaya 26 
Umphumela wekufundza 3: Kubhala nekwetfula 38 
Umphumela wekufundza 4: Luhlelo nekusetjentiswa kwelulwimi 46 
LOKUCUKETFWE NETIMONGCONDVO TEKUZUZA EMACOPHELO EKUHLOLA 56 
Kusetjentiswa kwetekuchumana ekufundziseni lulwimi 56 
Kuvisisa indlela ematheksthi lakheke ngqayo 57 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 

SEHLUKO 4: KUHLOLA 61 

SINGENISO 61 

TIZATFU TEKUHLOLA 61 

TINHLOBO TEKUHLOLA 62 

Luhlolonchanti 62 
Luhlolokucilonga 62 
Luhlololuphenyo 62 
Luhlolosibutselo/ Luhlologcogca 62 

LUFANELE LUBE NJANI LUHLOLO FUTSI LWENTENI 63 

KUHLOLWA KANJANI? 63 

TINDLELA TEKUHLOLA 64 

Kutihlola 64 
Kuhlolana Kwabontsanga 64 
Kuhlolwa Kwemacembu 64 

TINDLELA TEKUGCOGCA BUFAKAZI BEKUHLOLA 64 

Luhlolo lwekucaphelisisa 64 
Luhlolosivivinyo 64 
Kuhlola Ngemisebenti 65 

KUCOPHA (KUREKHODA) NEKUBIKA 65 

Tindlela tekucopha 65 
Tilinganiso 65 
Tinhla temsebenti/tinhla tekutikhumbuta 66 
Imitsetfo lemiselwe kuklomelisa (emarubhriki) 66 
Kubika ngemsebenti nemphumelelo (yemfundzi) 67 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
TINCHAZELO TEMAKHONO ESIFUNDVO 67 
KWENDLULISELWA EMABANGENI LALANDZELAKO 68 
SIMO SEMAKHADIMBIKO 68 
KUHLOLWA KWEBAFUNDZI LABANETIHIBE TEKUFUNDZA 69 
TINCHAZELO TEMAKHONO ELULWIMI LWASEKHAYA 70 
LUHLU LWEMAGAMA LACHAZWAKO 95 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
EMA-AKHRONIMI 

FCC ImFundvo nekuCecesha LokuChubekako (FET)
FCJ ImFundvo nekuCecesha Jikelele (GET)
HLV Luhlaka Lweticu lwaVelonkhe (NQF)
LC Luhlolo loluChubekako (CASS)
MLP ImFundvo Lemiselwe imiPhumela (OBE)
NLN Tindlelanchubo teLwati lweNdzabuko (IKS)
NZ Ingculaza (AIDS)
SKV Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe (NCS)
SNZ Sandvulelangculaza (HIV)


Umkhandlu Logunyata Ticu eNingizimu Afrika (SAQA) 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
SEHLUKO 
1


KUNGENISWA KWESITATIMENDE SEKHARIKHULAMU
SAVELONKHE


Kwemukelwa kweMtsetfosisekelo weRiphabhliki yaseNingizimu Afrika (Act 108 ye- 1996) kwanika sisekelo 
sekuguculwa nekutfutfukiswa kwekharikhulamu eNingizimu Afrika. Sendlalelo sitsi tinhloso teMtsetfosisekelo 
ngunati letilandzelako: 

¦ 
kwelapha kwehlukana kwasesikhatsini lesengcile nekwakha ummango lonesisekelo, semagugu entsandvo 
yelinyenti, bulungiswa betenhlalo nesisekelo semalungelo ebuntfu; 
¦ 
kwenta ncono lizinga lemphilo yato tonkhe takhamuti nekuvumela kukhululeka kwemakhono alowo 
nalowo muntfu; 
¦ 
kubeka sisekelo sentsandvo yelinyenti nemmango lokhululekile lokuyinjongo yahulumende kutsi tonkhe 
takhamuti tivikelwe ngumtsetfo ngalokufanako; kanye 
¦ 
nekwakha iNingizimu Afrika lebumbene neyentsandvo yelinyenti kute itsatse indzawo yayo njengelive 
lelinesimo sekutiphatsa etiveni tonkhe. 
UMtsetfosisekelo uchubeka ngekutsi “wonkhe wonkhe unemalungelo …ekuchubeka nekutfola imfundvo 
lemiswe silinganiso lesifanele yabuye yagunyatwa ngumbuso”. 

Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semabanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sakha sisekelo 
semphumelelo yaletinhloso ngekumisa imiphumela yekufundza nemacophelo ekuhlola, nekwendlala imigomo 
letinkhomba nemagugu lesekela ikharikhulamu. 

IMITSETFOMGOMO 

Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semabanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) seyeme 
emitsetfwenimgomo lelandzelako: 

¦ 
ingucuko yetenhlalo; 
¦ 
imfundvo lemiselwe imiphumela; 
¦ 
lwati lolusetulu nemakhono lasetulu; 
¦ 
kuhlanganiswa nekusetjentiswa kwemakhono; 
¦ 
inchubekelembili; 
¦ 
kuhambisana nekwetfwaleka; 
¦ 
emalungelo ebantfu, khukhulelangoco, bulungiswa betendzawo nebetenhlalo; 
¦ 
kuhlonipha tindlelanchubo telwati lwendzabuko; kanye 
¦ 
nekwetsembeka, lizinga lelifanele, nelikhono lekwenta. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 

Ingucuko yetenhlalo 

UMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika wakha sisekelo sengucuko yetenhlalo emmangweni losewengca 
elubandlululweni. Kuphoceleleka kwekuletsa ingucuko emmangweni waseNingizimu Afrika ngetindlela 
letinyenti tengucuko kusukela esidzingweni sekutsi kulungiswe umonakalo lowentiwa lubandlululo kuto tonkhe 
tinhlangotsi temihambo yebantfu, kakhulukati kutemfundvo. Ingucuko yetenhlalo kutemfundvo ihlose 
kucinisekisa kutsi kungalingani kwetemfundvo kwasesikhatsini lesengcile kuyanakekelwa, nekutsi bonkhe 
bantfu batfole ematfuba lalinganako etemfundvo kuto tonkhe tinhlangotsi tesive. Uma ingucuko itawuba 
yimphumelelo, bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kufanele bafundze ngekwemakhono abo nangekususa 
tonkhe tihibe letingabavimbela kutsi batfole ticu letibafanele. 

Imfundvo lemiselwe imiphumela 

Imfundvo lemiselwe imiphumela yakha sisekelo sekharikhulamu eNingizimu Afrika. Ngekumisa imiphumela 
lekufanele izuzwe ekugcineni kwenchubo yemfundvo. Imfundvo Lemiselwe imiphumela ilwela kutsi bonkhe 
bafundzi bafinyelele ecophelweni lelisetulu lemakhono abo ekufundza. Imfundvo Lemiselwe Imiphumela 
ikhutsata kufundzisa lokugcile kumfundzi kutsi afundze ngekutentela. LeSitatimende seKharikhulamu 
saVelonkhe sakha imiPhumela yekufundza yemaBanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) 
ngemiphumelamcoka nemiphumela letfutfukisako legcugcutelwe nguMtsetfosisekelo yakhiwa ngenchubo 
yentsandvo yelinyenti. 

Imiphumelamcoka ifuna bafundzi bakwati ku/kwa/kwe: 

¦ 
bona nekusombulula tinkinga bese batsatsa tincumo ngekutakhela imicabango lejulile; 
¦ 
sebenta ngekubambisana nalabanye njengelilunga lelicembu, inhlangano nemmango ngemphumelelo; 
¦ 
ticoca, kutiphatsa nekulawula konkhe labakwentako ngendlela lefanele; 
¦ 
gcogca, kuhlatiya, kuhlela nekuhlola lwati ngalokujulile; 
¦ 
chumana ngemphumelelo ngekusebentisa tibonwa, timphawu nebugagu bekusebentisa lulwimi ngetindlela 
letinyenti; 
¦ 
sebentisa isayensi nebucwepheshe ngemphumelelo nangalokujulile bakhombise kutibophelela kutendzawo 
netemphilo yalabanye; kanye ne 
¦ 
khombisa kuvisisa umhlaba njengeluchungechunge lwetehlakalo ngekubona kutsi simongcondvo 
sekusonjululwa kwetinkinga asihambi sodvwa. 
Imiphumela leTfutfukisako ifuna kutsi bafundzi bakwati ku/kwa/kwe: 

¦ 
cabangisisa, bakhombise babuye behlwaye emasu lehlukahlukene ekufundza kabanti ngemphumelelo; 
¦ 
bamba lichaza njengetakhamuti letitibophelele esifudzeni, kuvelonkhe, nasemhlabeni jikelele; 
¦ 
nakekela emasiko, emagugu ngekwetimongcondvo letehlukene nalatinhlobonhlobo; nebuhle betimo 
letehlukahlukene 
¦ 
hlwaya ngemfundvo nematfuba emisebenti; kanye ne 
¦ 
tfutfukisa ematfuba emabhizinisi. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
Lwati lolusetulu nemakhono lasetulu 

Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sihlose 
kutfutfukisa lizinga lelisetulu lelwati nemakhono lasetulu ebafundzi. Sibeka ematsemba lasetulu langazuzwa 
ngibo bonkhe bafundzi baseNingizimu Afrika. Bulungiswa betenhlalo bufuna kutsi labo bantfu labamukwa 
emandla ngaphambilini ngenca yekungabi nelwati nemakhono lenele babuyiselwe emandla abo. Sitatimende 
saVelonkhe seKharikhulamu sibeka emazingancane elwati nemakhono lafanele azuzwe ebangeni ngalinye, 
siphindze simise emacophelo lasetulu lekufanele azuzwe kuto tonkhe tifundvo. 

Kuhlanganiswa nekusetjentiswa kwemakhono 

Kuhlanganisa kutfolakala ngekhatsi nangale kwetifundvo netindzima tekufundza. Kuhlanganiswa kwelwati 
nemakhono kuto tonkhe tifundvo nasetincenyeni temsebenti lowentiwa ngetandla kubalulekile ekuzuzeni 
likhono lekwenta njengoba kuchazwe eluHlakeni lwetiCu lwaVelonkhe. Likhono lekwenta lihlose kuhlanganisa 
emakhono lamatsatfu lehlukene – lekwenta, lelisisekelo, nelekucabangisisa. Ekwemukeleni kuhlanganisa 
nelikhono lekwenta, Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza 
Jikelele) sifuna kutfutfukisa umcondvo wekuhlanganisa ithiyori, kwenta nekucabangisisa. 

Inchubekelembili 

Inchubekelembili isho inchubomgomo yekutfutfukisa lwati nemakhono lasembili nelwati lolushubile. 
Titatimemde tesifundvo tikhombisa inchubekelembili kulelo nakulelo libanga. Lowo nalowo mPhumela 
wekuFundza ulandzelwa sitatimende lesicacile lesisho kutsi liyini lizinga lekwenta lelilindzelwe kulowo 
mphumela. EmaCophelo ekuHlola ahlelwe ngesakhiwo lesikhomba lizinga lelitfutfukile laloko lokulindzelwe 
ebangeni ngalinye. Lokucuketfwe nesimongcondvo kulelo nalelo libanga kutawukhombisa inchubekelembili 
kusuka kulokumalula kuye kulokushubile. 

Kuhambisana nekwetfwaleka 

Kuhambisana kusho budlelwane lobukhona emkhatsini weticu teluHlaka lwetiCu lwaVelonkhe emazingeni 
nobe emikhakheni lehlukene ngetindlela letikhutsata kutfolakala kusuka kulesinye sicu uye kulesinye. Loku 
kubaluleke kakhulu eticwini letitfolakala emgudvwini lofanako wemfundvo. Njengobe umkhakha wemFundvo 
nekuCecesha lokuChubekako usemkhatsini wemkhakha wemFundvo nekuCecesha Jikelele nemkhakha 
weMfundvo lePhakeme, kubalulekile kutsi siTifiketi semFundvo nekuCecesha lokuChubekako setikolo 
sihambisane nesiTifiketi semFundvo nekuCecesha Jikelele kanye neticu letifanako letisemgudvwini lofanako 
wemFundvo lePhakeme. Kuze kuzuzwe lokuhambisana, kutfutfuka kwesitatimende kwaleso naleso sifundvo 
kuphenyisiswe kwanakwa emabanga aloko lokulindzelekile ekupheleni kwetifundvo temFundvo nekuCecesha 
Jikelele naleto tifundvo letiluhlobo lunye letitsatfwa ngekutsi tilisango lekwemukelwa emfundvweni 
lephakeme. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
Kwetfwaleka kusho indlela tincenye teticu (tifundvo nobe tincenye tesifundvo) letingayiswa ngayo kuletinye 
tinhlobo teticu ngendlela yekufundza lehlukile emkhakheni lofanako weLuhlaka lwetiCu lwaVelonkhe. Ngesizatfu 
sekugcugcutela lokwetfwaleka kwaletifundvo letizuzwe emaBangeni 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza) Jike 
imizamo lehlukene yentiwe lefana nekutsatsa sifundvo njengemklomelo longemaphuzu langema-20 emacophelo 
etincenye tesifundvo. Tifundvo letinyenti letimumetfwe Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 – 
12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) ticatsaniswe nemacophelo etincenye tetifundvo letifanele letibhaliswe 
ngaphansi kweluHlaka lwetiCu lwaVelonkhe kute kwesekelwe kabanti kwetfwaleka kwetifundvo emkhakheni 
wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako. 

Emalungelo ebuntfu, khukhulelangoco, bulungiswa betendzawo nebetenhlalo 

Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sicondze 
kutfutfukisa emalungelo ebuntfu, khukhulelangoco, bulungiswa betendzawo nebetenhlalo. Tonkhe titatimende 
tetifundvo letisandza kwakhiwa tihlanganiswe nemitsetfomgomo nalokwentiwa ngebulungiswa betenhlalo 
nebetendzawo kanye nemalugelo ebuntfu njengobe kuchazwe eMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika. 
Ikakhulukati Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) 
sineluvelo etindzabeni letiphatselene nekwehlukana njengebuphuya, kungalingani kwematfuba, buve, bulili, 
lulwimi, budzala, kukhubateka nalokunye. 

Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) semukela 
inchubo yakhukhulelangoco ngekumisa silinganisoncane setidzingo tabo bonkhe bafundzi. Satisa kutsi bonkhe 
bafundzi bafanele batfutfuke ngalokusemandleni abo kuphela nangabe banikwa lonkhe lusito labaludzingako. 
Buhlakaniphi, tenhlalo, luvelo, temoya, netidzingo temtimba wemfundzi titawunakekelwa ngekwakhiwa 
kweluhlaka lwetinHlelo tekuFundza letifanele nangekusebentisa tinsita letifanele tekuhlola. 

Kuhlonipha tindlelanchubo telwati lwendzabuko 

Ngeminyaka ye -1960 ithiyori yetinhlobonhlobo tebuhlakani yacindzetela tifundziswa kutsi ticikelele kutsi 
kunetindlela letinyenti tekutfola lwati lwekuvisisa umhlaba, nekutsi uma bekungachazwa buhlakani kabusha, 
bekungacikelelwa kutsi letindlelanchubo tiyalandzelwa. Kute kube ngaleso sikhatsi emave aseNshonalanga 
ahlonipha kuhleleka, tekubala nemakhono latsite esayensi yelulwimi, bekutsatfwa ngekutsi bantfu 
bahlakaniphile kuphela uma basebentisa letindlelanchubo letingenhla. Manje bantfu bemukela tindlelanchubo 
letehlukene telwati leto labangatisebentisa kuvisisa umhlaba labahlala kuwo. Tindlelanchubo telwati 
lwendzabuko ngekwesimongcondvo saseNingizimu Afrika tisho silulu selwati lesingumtfombo wendlela 
yekucabanga netenhlalo yase-Afrika leyavela eminyakeni lengemakhulukhulu leyengca. Sitatimende 
seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sifakhe ekhatsi lomcondvo 
wetindlelanchubo telwati lwendzabuko etitatimendeni tesifundvo. Senta kwatiwe kunotsa kwemlandvo 
nemihambo yalelive njengalokube neligalelo lekutfutfukisa emagugu lacuketfwe nguMtsetfosisekelo. Tinhlobo 
letinyenti letehlukene tekubona tintfo tifakiwe kusisita kusombulula tinkinga letikuyo yonkhe imikhakha yemphilo. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
Kwetsembeka, lizinga lelifanele nelikhono lekwenta 

Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sihlose kuzuza 
kwetsembeka ngekugcugcutela luhlelo lwetingucuko nangekunika imfundvo lecatsanisekako ngekwelizinga, 
ngebubanti nekujula nalamanye emave. Sicinisekisozinga kufanele silawulwe tidzingo teMtsetfo weMkhandlu 
Logunyata Ticu eNingizimu Afrika, (Act 58 of 1995), (Act 58 of 2001). 

LUHLOBO LWEMFUNDZI LOLULINDZELEKILE 

Kuloko lokumcoka ekutfutfukeni kwetfu njengebantfu ngemagugu lasinika inshokutsi yemihambo yetfu 
yetemoya kanye nebuhlakani betfu ekucabangeni. I-The Manifesto on values, Education and Democracy 
(Department of Education, 2001:9-10) isho loku lokulandzelako mayelana nemfundvo nemagugu: 

Values and morality give meaning to our individual and social relationships. They are the common 

carrencies that help make life more meaningful than might otherwise have been. An education 

system does not exist to simply serve a market, important as that may be for economic growth and 

material prosperity. Its primary purpose must be to enrich the individual, and by extention, the 

broader society. 

Luhlobo lwemfundzi lolulindzelekile ngulolo lolufanele lwati emagugu lahambisana netimiso temmango loholwa 
yinhlonipho yentsandvo yelinyenti, kulingana, sitfunti sebuntfu nebulungiswa betenhlalo njengobe 
kugcugcutelwe eMtsetfwenisisekelo. 

Umfundzi lophuma emkhakheni wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako kufanele akhombise imphumelelo 
yekuzuza imiPhumelamcoka naleTfutfukisako lephawulwe ngaphambilini kulomculu. Tifundvo letifundvwa 
emkhakheni wetifundvo letingumgogodla nato ngekuhlanganyela tigcugcutela imphumelelo 
yemiPhumelamcoka naleTfutfukisako, kantsi tifundvosisekelo naleto tekwengeta ngasinye sigcugcutela kuzuza 
imiPhumelamcoka naleTfutfukisako letsite. 

Kwengeta kuloku lokungenhla, umfundzi lophuma emkhakheni wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako 
kufanele: 

¦ 
atfole, abuye aphumelele emfundvweni yemphilo yonkhe nekucecesha lokusezingeni leliphakeme; 
¦ 
akhombise likhono lekucabanga ngalokuhlelekile, ngalokuhlutekile nangalokuphelele kuto tonkhe 
tinhlangotsi; kanye 
¦ 
nekwati kwendlulisela emakhono etimeni letetayelekile naletingaketayeleki. 
LUHLOBO LWEMFUNDZISI LOLULINDZELEKILE 

Bonkhe bothishela nabo bonkhe labaneligalelo ekufundziseni banemsebenti lomcoka ekuletseni ingucuko 
kutemfundvo eNingizimu Afrika. Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 – 12 (Umgudvu 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
Wekufundza Jikelele) sinenhloso yekuba nabothishela labaceceshiwe, labanemakhono, labatinikelako 
nalabanakekelako. Batawuphumelela kuphumelelisa imisebenti letsite njengobe imiswe emitsetfweni 
nesemacophelweni ebafundzisi. Loku kufaka ekhatsi kuba bachumanisi betemfundvo, bahumushi, nebadvwebi 
beluhlakasimo netinsita, baholi, baphatsi nebalawuli, bafundzi, bacwaningi nebafundzi bemphilo yonkhe, 
emalunga emmango, takhamuti nebelekeledi, bahloli, nabocwepheshe betifundvo. 

TIMPHAWU TESAKHIWO NELUHLAKASIMO 

Sakhiwo seSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe 

Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) sicuketse 
umculu wesiButseketo, luHlakasimo lweNchubomgomo yetiCu nekuHlola kanye netitatimende tesiFundvo. 

Tifundvo letimiswe eSitatimendeni seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza 
Jikelele) tehlukaniswe ngetindzima tekufundza. 

Iyini Indzima YekuFundza 

Indzima yekufundza sigaba lesifana nelikhaya letifundvo letihambelanako letigcogcwe ndzawonye, letakha 
imitsetfo yekukhetfwa kwetifundvo tesiTifiketi semfundvo nekucecesha lokuchubekako (Umgudvu 
Wekufundza Jikelele). Kwehlukaniswa kwetiNdzima tekuFundza emabanga 10 – 12 kucikelele kutsi 
kuhambisane nemkhakha wemFundvo nekuCecesha Jikelele, nemkhakha wemFundvo lePhakeme, kanye 
nekwehlukaniswa kwetinhlelo talamanye emave. 

Nobe kwakhiwa kweSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza 
Jikelele) kutsetse indlela yekuhlelwa kwetindzima letili-12 teluhlakasimo lweticu lwaVelonkhe njengesisusa, 
kufanele kugcizelelwe kutsi letinhlelo tetindzima akusito tindzima tekufundza nobe telwati nje kodvwa 
tichumene netinhlelo tetemisebenti. 

Lamacembu etifundvo lalandzelako lahlukaniswe ngetiNdzima tekuFundza kwentelwa kusita umfundzi 
ekukhetseni tifundvo letihambelanako: 

¦ Tilwimi (Tifundvo letingumgogodla); 
¦ Buciko nemasiko; 
¦ Temabhizinisi, Tekuhweba, Tekuphatsa nekucwaninga ngetinsita; 
¦ Tekukhicita, Tebunjiniyela neTebucwepheshe; 
¦ Tenhlalo neTelive neTilwimi; kanye 
¦ NeSayensi yeTemvelo, yeTibalo, yeKhompuyutha, yeTemphilo kanye neyeTekulima. 
Siyini sifundvo? 

Ngekwemlandvo sifundvo sichazwe njengelwati lolusetulu lwetifundziswa. Lenchazelo yesifundvo yasuke 
yagcizelela lwati endzaweni yemakhono, emagugu nendlela lekutsatfwa ngayo tintfo. Labanye bebatsatsa 
tifundvo njengentfo lengagucuki nalenemincele lengagudluki. Esikhatsini lesinyenti tifundvo betigcizelela 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
ligalelo lelwati lwaseNshonalanga. 

Kukharikhulamu yemfundvo lemiselwe imiphumela njengeSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 
10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) imincele yetifundvo ifiphele. Lwati luhlanganisa ithiyori, emakhono 
nemagugu. Tifundvo titsatfwa njengaletigucugucukako tihlala njalo tihambisana nelwati lolusha 
lolunhlobonhlobo, kufaka ekhatsi lwati lobelushiwe ngaphandle ngekwendzabuko kulelo lwekharikhulamu 
lehlelekile. 

Sifundvo emfundweni lemiselwe imiphumela sichazwa kabanti imiPhumela yekufundza, kungasiko kuphela 
umtsamo waloko lokucuketfwe. Ngesimongcondvo saseNingizimu Afrika imiPhumela yekuFundza kufanele 
ngekweluhlakasimo, ifinyelele ekuphumeleleni kwemiPhumelamcoka nemiPhumela leTfutfukisako. 
ImiPhumela yekuFundza ichazwa kabanti ibuye igucugucuke, ivumele kufaka ekhatsi emagalelo alowo 
mmango. 

Uyini UmPhumela WekuFundza? 

UmPhumela wekuFundza usitatimende semphumela waloko lokuhloswe ekufundzeni nasekufundziseni. 
Uchaza lwati, emakhono, nemagugu lafanele kutsi umfundzi abe nawo ekugcineni kwemkhakha wemFundvo 
nekuCecesha lokuChubekako. 

Liyini LiCophelo LekuHlola? 

EmaCophelo ekuHlola timiso letitsi ngekuhlanganyela tinike inchazelo kuloko lokufanele umfundzi akwati 
abuye akubonise ebangeni lelitsite. Acuketse lwati, emakhono nemagugu ladzingekako ekuPhumeleliseni 
imiphumela yekuFundza. Emacophelo ekuhlola kulowo nalowo mPhumela wekuFundza uma ahlangene 
akhombisa kutsi kufundza kutfutfuka kanjani kusuka kulelo nakulelo libanga. 

Lokucuketfwe Titatimende TesiFundvo ENdzimeni YekuFundza yetiLwimi 

Leso naleso Sitatimende sesiFundvo eNdzimeni yekuFundza tiLwimi sicuketse tehluko letine kanye neluhlu 
lwemagama lachazako: 

¦ 
Sehluko 1, Kungeniswa kweSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe: Lesehluko lesicuketse lokuvamile 
setfula Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga eli- 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele). 
¦ 
Sehluko 2, Kwetfulwa kweNdzima yekuFundza yetiLwimi: Lesehluko singenisa timphawu letimcoka 
teNdzima yekuFundza tiLwimi. Sicuketse inchazelo yesifundvo, inhloso, lujulolwati, kuchumana 
kwetemfundvo netemisebenti, kanye nemiphumela yekufundza. 
¦ 
Sehluko 3, ImiPhumela yekuFundza, emaCophelo ekuHlola, Lokucuketfwe Nesimongcondvo: Lesehluko 
sicuketse imiPhumela yekuFundza nemaCophelo ekuHlola lahambelana nayo; kanye nalokucuketfwe kanye 
netimongcondvo tekuzuza emaCophelo ekuHlola. 
¦ 
Sehluko 4, Kuhlola: Lesehluko sendlala imigomo yekuhlola sibuye sinike tiphakamiso tekucopha nekubika 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 

ngekuhlola. Sibuye sinike tinchazelo temakhono. 

¦ 
Luhlu Lwemagama Lachazwako: Kuba neluhlu lwemagama lavamile nalawo lacondzene nesifundvo 
lachazwe ngalokufishane lapho kufanele khona. 
TICONDZISO TELUHLELO LWEKUFUNDZA 

Luhlelo lwetifundvo lubeka sobala lujulolwati lwekufundza nekuhlola lwalamabanga lamatsatfu emkhakheni 
wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako. Kuluhlelo lolunika siciniseko sekutsi bafundzi bayayizuza 
imphumela yekufundza njengobe imiswe emacophelweni ekuhlola ebangeni lelitsite. TiCondziso teluhlelo 
lwekuFundza tisita bafundzisi nalabo labakha luhlelo lwekufundza ekuhleleni nasekwakheni luhlakasimo 
lwekufundza, kufundzisa netinhlelo tekuhlola letiselizingeni lelifanele. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
SEHLUKO 
2
KWETFULWA KWENDZIMA YEKUFUNDZA YETILWIMI


INCHAZELO 

Lulwimi lusikhali sekucabanga nekuchumana. Tinhlobonhlobo temasiko nebudlelwano betenhlalo kuvetwa 
kubuye kwakhiwe ngelulwimi. Kufundza kusebentisa lulwimi ngemphumelelo kwenta bafundzi bakwati 
kucabanga babuye batfole lwati, bakwati kutetfula, kwetfula imiva yabo nemicabango yabo, ekuchumaneni 
nalabanye kanye nekulawula live labahlala kulo. 

INHLOSO 

Uma kubukwa kwehlukahlukana kwetilwimi nemasiko aseNingizimu Afrika, takhamuti takhona kufanele 
tikwati kuchumana ngaphandle kwetihibe tibuye tikwati kubeketelelana ngekwemasiko ngekuhloniphana 
nangekuvisisana ngekwetilwimi. Kwehlukana kwetilwimi talelive kwatisiwe kwabuye kwahlonishwa 
kumtsetfosisekelo ngekumiswa kwetilwimi letilishumi nakunye (11) naseMtsetfwenimgomo weLulwimi 
kuTemfundvo lophatselene nekwengeta lwati lwebulwimilwimi lobengertiwe kulolu lwasekhaya. Bafundzi 
baphocelelekile kufundza lokungenani tilwimi letimbili njengetifundvosisekelo, kantsi naletinye tilwimi 
tingafundvwa njengaletengetiwe kuleto letikhetfwako letingumgogodla. 

Emkhakheni wekuFundza nekuCecesha Jikelele, lwati loluphelele lwelulwimi lwasekhaya lutfutfukisiwe 
ekwakheni sisekelo lesicinile sekufundza tilwimi letengetiwe. Ngalesikhatsi bafundzi bafika ebangeni leli - 10 
batawube sebanelwati babuye behlwaye ngelulwimi lwekwengetwa babuye basebentisa lulwimi lokwengetwa 
ekufundzeni. IKharikhulamu yemKhakha wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako inika bafundzi litfuba 
lekutfutfukisa emakhono abo ebulwimilwimi. Njengobe bafundzi bachubeka netifundvo tabo ngekwemabanga, 
balindzelwe kutsi basebentise lulwimi ngekukhululeka lokutfutfukako nalokungenamaphutsa etimeni letinyenti 
letehlukene. Batibophelela emfundvweni yabo basebentise emakhono abo elulwimi ngetindlela letinyenti 
letiyinselele naletilukhuni. 

Tindlela letinyenti tekwati kufundza nekubhala lokunhlobonhlobo letidzingekako ekubambeni lichaza 
emmangweni nasetindzaweni temisebenti kutemnotfo wemhlaba wonkhe ekhulwini leminyaka lengema- 21, 
tandze ngetulu kwekulalela, kukhuluma, kufundza, kubhala nebuciko bemlomo kufaka ekhatsi letinye tindlela 
letinjengetemaphephandzaba, temidvwebo, lwati, ikhomphuyutha, temasiko, nekuhlatiya imibhalo. 
Ikharikhulamu yetilwimi ilungiselela bafundzi inselele labatawubukana nayo njengetakhamuti taseNingizimu 
Afrika nemalunga emhlaba wonkhe jikelele. 

IKharikhulamu yemkhakha wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako igunyata bonkhe bafundzi kutsi 
bahlangabetane netidzingo temiPhumela Jikelele nemiPhumela leTfutfukisako lekufaka ekhatsi letinhlosongco 
letilandzelako: 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
¦ 
Kwandzisa nekukhulisa emakhono elulwimi lolwakhiwe emkhakheni wemFundvo nekuCecesha Jikelele, 
kufaka ekhatsi emakhono ekusebentisa lulwimi ngekwengcondvo ladzingeke ekufundzeni tonkhe tifundvo, 
nekubona buhle kanye nekutfokotela ematheksthi, kute bafundzi bakwati kulalela, kukhuluma, kufundza 
kwehlwaya, kubhala nekwetfula ngekutetsemba. Lamakhono nendlela lekutsatfwa ngayo tintfo kwakha 
sisekelo semfundvo yemphilo yonkhe. 
¦ 
Kusebentisa lulwimi ngalokwemukelekile ngetimongcondvo letingito temphilo mbamba, ngekucikelela 
tetsamelilwati, injongo nesimongcondvo. 
¦ 
Kwetfula nekwesekela imibono, tiphakamiso nemiva yabo ngekutetsemba, kute batimele babuye bacabange 
ngalokujulile. 
¦ 
Kusebentisa lulwimi nalabakucabangako kute bakwati kwetfula nekwehlwaya lwati lwangaphambilini. 
Ngekuchumana ngematheksthi lehlukahlukene, bafundzi bayakhona kuhlola timphilo tabo nalabakwatiko 
nekubona letinye tindlela temphilo yemhlaba. 
¦ 
Kusebentisa lulwimi ekutfoleni nasekulawuleni lwati lwekufundza ikharikhulamu yetifundvo tonkhe 
nasetimeningcondvo letinyenti letehlukene. Kuba nelwati kulikhono lelimcoka kulesikhatsi seminyaka 
yelwati kantsi futsi kusisekelo semfundvo yemphilo yonkhe. 
¦ 
Kusebentisa lulwimi njengesikhali sekucabanga ngalokujulile nangalokwakhako. Lenhlosongco iveta kutsi 
lwati lwakhiwa ngendlela lekuhlaliswana ngayo emmangweni ngekusebentisana emkhatsini welulwimi 
nekucabanga. 
¦ 
Kwetfula imibono lecatjangisisiwe ngekutiphatsa nemagugu. Kute batfutfukise inchubo yemagugu, 
bafundzi batibandzakanya nematheksthi mayelana nemalungelo ebuntfu netibopho tabo njengekunakekela 
emalungelo ebantfwana, alabasikati, alabanetidzingo telikhetselo, labadzala netindzaba letiphatselene 
nebuve, emasiko, tinkholelo, lizinga lekuphila netinchubo tetenkholo, bulili, iNz neSNZ, kukhuluma 
ngekukhululeka, emalungelo ekucwaninga netendzawo. 
¦ 
Kuhlangana ngalokujulile ngetinhlobonhlobo letinyenti tematheksthi. Bafundzi batawubona babuye bakwati 
kufaka inselele ngemibono, emagugu nebudlelwano bemandla lacuketfwe ngematheksthi. 
¦ 
Kubona kungalingani kwetilwimi letehlukene netinhlobo tato. Bafundzi batawufaka inselele kuleto tilwimi 
letibukela letinye phansi baphakamise emalungelo ato emmangweni lotilwimilwimi. 
LUJULOLWATI 

Khukhulelangoco 

Kufundzisa nekuhlola tilwimi kufanele kunike ematfuba kubo bonkhe bafundzi kantsi futsi kufanele kube 
khona emasu ekubasita kutsi bakhicite ematheksthi elulwimi. Labanye bafundzi labanetihibe tekufundza ngeke 
baphumelele kufeza tidzingo temacophelo ekuhlola njengobe emiswe Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe. 
Ngako-ke loku lokulandzelako kufanele kucikelelwe: 

¦ 
Emagama ‘chaza’, ‘landza’, ‘tjela’, phindza ucoce’, ‘kubhala indzaba ngemagama akho’, khuluma’, 
‘shano’, ‘coca’, ‘buta’, ‘nekucocisana’ kufanele avisiswe njengaloku afaka ekhatsi tonkhe tinhlobo 
tekuchumana ngemphimiso nangalokungaphinyiswa, kufaka ekhatsi kuchumana ngetimphawu kanye 
netinsita tekuchumana. Ngalokufanako leligama lelitsi temlomo, lifaka ekhatsi lulwimi lwetimphawu 
naletinye tindlela tekuchumana letingahle tisetjentiswe. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
¦ 
Lamagama, ‘lalela’, ‘buka’, ‘fundza’, na’bukela’ afaka ekhatsi tinhlobo tekuchumana njengekufundza 
kunyakata kwetindzebe nekubuka lulwimi lwetimphawu. 
¦ 
Bafundzi labangaboni bangadzinga tinsita netincwadzi letifana neBreyili, sicophamavi sekulalela, emagama 
labhaleke ngetinhlavu letinkhulu, tinsita tekufundza letihhedlako kanye nemidvwebo. Lomcondvo 
‘wekubonakalisa’ kufanele ukhonjwe ngalokuphatsekako. Tinsita ‘tekufundza’ tifaka ekhatsi 
imitfombolwati lenjengeBreyili netincwadzimsindvo. 
Emazinga Elulwimi 

Kufundvwa kwetilwimi emkhakheni wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako kufaka ekhatsi tonkhe tilwimi 
letisemtsetfweni: siBhunu, siNgisi, siNdebele, siChosa, siZulu, siPedi (siSutfu saseLeboa) siTswana, siSwati, 
siVenda nesiTsonga, luLwimi lweTimphawu kungachutjekelwa kuletinye tilwimi letivunywe liBhodi letiLwimi 
Tonkhe taseNingizimu Afrika. (Pan South African Board) 

Letitatimende tesiFundvo seLulwimi lwaseKhaya, lwekuCala lwekweNgeta nelwesiBili lwekweNgeta 
tingahunyushelwa kwemukela netilwimi letingasito tembuso kantsi futsi letilwimi tingafundziswa 
njengetifundvo letinguMgogodla nobe tekutikhetsela njengencenye yeKharikhulamu. 

Tonkhe tilwimi tingafundziswa ngalamazinga lalandzelako: 

¦ 
Lulwimi LwaseKhaya: Lulwimi lwasekhaya lwemfundzi ludzinga kutfutfukiswa lubuye lunikwe emandla 
ekubeka sisekelo lesicinile sekufundza tilwimi tekwengeta. Emkhakheni wemFundvo nekuCecesha 
lokuChubekako tonkhe tilwimi taseNingizimu Afrika letisemtsetfweni tinemiphumela yekufundza 
yelulwimi lwasekhaya lesezingeni lelisetulu, lelicatsaniseka emhlabeni wonkhe jikelele. Loku kuhambisana 
netimiso temtsetfosisekelo tekulingana kwesitfunti setilwimi letisemtsetfweni. Lizinga lekufundza luLwimi 
lwaseKhaya kufanele lube ngulolungasetjentiswa njengelulwimi lwekufundza nekufundzisa. Emakhono 
ekulalela nekukhuluma atawutfutfukiswa abuye entiwe ncono kodvwa kugcizelela kulelizinga kutawuba 
sekutfutfukiseni emakhono emfundzi ekufundza nekubhala. 
¦ 
Lulwimi LwekuCala LwekweNgeta: Kufundza luLwimi lwekuCala lwekweNgeta kutfutfukisa 
bulwimilwimi kanye nekuchumana ngekwetinhlobonhlobo temasiko. Imiphumela yekuFundza yetiLwimi 
tekuCala tekweNgeta inika sisekelo sekusebentisa lulwimi ngemphumelelo lehlangabetana nelizinga 
lemigomo ledzingekako yekufundza tonkhe tifundvo tekharikhulamu ngemphumelelo, njengobe bafundzi 
bangafundza ngeluLwimi lwekuCala lwekweNgeta ngekwesimongcondvo saseNingizimu Afrika. Loku 
kufaka ekhatsi emakhono ekufundza lulwimi ngengcondvo ledzingeka ekucabangeni nasekufundzeni. Loku 
kwenteka kuto tonkhe tilwimi letisemtsetfweni. Kutawuba khona kugcizelela lokulinganako emakhonweni 
ekulalela, ekukhuluma, ekufundza nekubhala. 
¦ 
LuLwimi LwesiBili LwekweNgeta: Kufundza luLwimi lwesiBili lwekweNgeta kuchubekisela embili 
bulwimilwimi nekuchumana ngetinhlobonhlobo temasiko. Nanobe emakhono ekufundza nekubhala 
atawutfutfukiswa, kulelizinga kutawugcizelelwa emakhono ekulalela nekukhuluma. Lizinga leluLwimi 
lwesiBili lwekweNgeta kufanele luhlose kutfutfukisa kuchumana emkhatsini webantfu. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
Etifundvwenisisekelo temkhakha wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako, bonkhe bafundzi kufanele 
bafundze tilwimi letimbili letisemtsetfweni, lunye lube sezingeni leluLwimi lwaseKhaya, lolunye lube 
sezingeni leluLwimi lwekuCala lwekweNgeta nobe ezingeni leluLwimi lwaseKhaya. Lunye lwaletilwimi 
letisetifundvweni letisisekelo kufanele kube luLwimi lwekuFundza nekuFundzisa. Etifundvweni 
letingumgogodla naleto umfundzi latikhetsela tona, tilwimi letisemtsetfweni tingatsatfwa ngemazinga eluLwimi 
lwaseKhaya, luLwimi lwekuCala lwekweNgeta, ne/nobe luLwimi lwesiBili lwekweNgeta, kakhulukati 
bafundzi labanelutsandvo lwetilwimi nalabafuna kutfutfukisa lwati lwabo lwebulwimilwimi. 

BUDLELWANE BETEMFUNDVO NETEMISEBENTI 

Emkhakheni wemFundvo nekuCecesha Jikelele tilwimi tifundvwa ehlangotsini lweNkhundla yekuFundza 
tiLwimi; emkhakheni wemFundvo nekuCecesha lokuChubekako, iNdzima yekuFundza yetiliwimi ichumene 
nendzima yekuhlela imfundvo yeMkhandlu leGunyata tiCu eNingizimu Afrika (SAQA): Kufundvwa 
kweTekuchumana neLulwimi kucinisekisa inchubekela embili, kusetjentiswe luhlelomgomo lolufana 
nalolusetjentiswe emkhakheni wemFundvo nekuCecesha Jikelele: 

¦ 
emakhono ekulalela, ekucoca, ekufundza nekubhala asisekelo sekutfutfukisa imiphumela yekufundza; 
kanye 
¦ 
nekusebentisa ematheksthi lehlukahlukene kunika bafundzi litfuba lekwehlwaya tintfo letiphatselene nabo, 
tindzaba tesive netemhlaba wonkhe. 
Kufundvwa kwetilwimi kungaba lusito emisebentini ledzinga lwati lwetilwimi njengebuntsatseli, kuhumusha, 
kufundziswa kwetilwimi, kukhankhasa nekukhangisa, buchumanisi, njll. Nobe kunjalo kuyakhanya kutsi 
tilwimi tisisekelo sako konkhe kufundza, kungasiko etimphilweni temihla ngemihla kodvwa nasetindzaweni 
tetemisebenti. Kutfutfuka kwelwati lwemfundzi kutemabhizinisi kwesekelwe yindlela lasebentisa ngayo 
lulwimi. Lapho kunemphikiswano lesezingeni lelisetulu letebucwepheshe, umfundzi utfola lwati ngendlela 
yetekuchumana ngemphumelelo. Lulwimi lusifundvo lesilisango lekuphumela ngaphandle kodvwa 
singafundziswa kabi singavimbela bafundzi ematfuba etemisebenti. 

Lwati lwekufundza nekubhala lokunhlobonhlobo lusisekelo sekucedzelela imisebenti ye malanga onkhe 
luphindze lwengete emakhonweni emphilo ladzingwa ngumfundzi kumelana nesimo semphilo. Lulwimi 
lusikhali sekuchumanisa budlelwano lobuhle emkhatsini webantfu emmangweni wemfundzi kanye 
nebuncelencele bendlela lulwimi lolutsatfwa ngayo bungenta budlelwano bube bubi nobe bube buhle 
emkhatsini webantfu. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA 

Lujulolwati nenhloso letfulwe ngenhla kucinisekiswe ngemiPhumela yekuFundza lemine. Nanobe lemiphumela 
ihlelwe ngekwehlukana nje, kodvwa kufanele ihlanganiswe uma ifundziswa nobe ihlolwa. 


Umphumela Wekufundza 1: Kulalela nekucoca 

Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo letehlukene. 

Bafundzi bayavisisa kutsi kukhuluma nekulalela kwentiwa emmangweni ngekulandzela timongcondvo letitsite 
ngekwetinhloso netetsamelilwati letehlukene, nekutsi tinhlobo tetinkhulumo nemagama lakhetsekile 
lasetjentiswako kuyehluka ngekwetimo lekukhulunywa kuto. Bayakhona kubona babuye basebentise tinhlobo 
letehlukene tenkhulumo nemagama lakhetsekile etimeningcondvo letihlelekile naletingakahleleki. 

Kulalela nekucoca kusisekelo sekufundvwa kwato tonkhe tifundvo. Ngekusebentisa emasu ekulalela 
nekukhuluma ngemphumelelo, bafundzi bagcogca, bahlelembise babuye bakhe lwati, basombulule tinkinga, 
betfule imicabango nemibono yabo. Emakhono ekulalelisisa ngalokujulile enta bafundzi babone emagugu 
nesimo setintfo letitfolakala kumatheksthi babuye bakhone kubona, baphose inselelo ngelulwimi lolutsatsa 
tinhlangotsi naloluhhungako. 


Umphumela Wekufundza 2: Kufundza nekwehlwaya 

Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule 
ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi. 

Emakhono latfutfukiswe kahle ekufundza nekwehlwaya angumgogodla wekufundza tonkhe tifundvo 
tekharikhulamu ngemphumelelo nekuba neligalelo ngalokugcwele emmangweni nasetindzaweni temisebenti. 
Bafundzi batfutfukisa likhono labo lekufundza nekwehlwaya tinhlobo lelehlukene tematheksthi labhaliwe 
nalangakabhalwa, kufaka ekhatsi tibonwa, ekutfoleni lwati. Bafundzi bayayibona indlela, tinhlobo temibhalo 
nemagama lanembako lekuveta ngayo inhloso, tetsamelilwati nesimongcondvo sematheksthi. 

Bafundzi basebentisa tinhlobonhlobo temasu ekufundza nekwehlwaya ngekwetinhloso tabo tekufundza 
nekwetinhlobo tematheksthi. Banika inshokutsi yematheksthi bayente ivakale babone emagugu naloko 
lokutsatfwa njengemaciniso baphawule ngalokujulile. Ngekufundza nekuhlwaya bafundzi baphindze 
bacwaninge babuye batifune ngebudlelwano babo nebalabanye. Kufundza ematheksthi langumbhalo kusita 
bafundzi ngetibonelo tekubhala imibhalo yabo. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
P


F 

Umphumela Wekufundza 3: Kubhala nekwetfula 

Umfundzi uyakwati kubhalela nekwetfulela tinhlobo letibanti letehlukene tetinhloso netetsamelilwati asebentisa 
timiso netakhiwo letifanele tinhlobo letehlukene tetimongcondvo. 

Kubhala kusikhali lesinemandla sekuchumana lesinika bafundzi litfuba lekwakha nekwendlulisela imicabango 
nemibono yabo ngalokubumbene. Kuhlala njalo batilolonga ngekubhala ngetinhlobo letehlukene 
tetimongcondvo, imisetjentana yesifundvo netindzima, kunika bafundzi litfuba lekuchumana ngekusebentisa 
lulwimi nangekuticambela. Injongo kukhicita babhali labanemakhono nalabanebuciko labatawusebentisa 
emakhono abo ekubhaleni imibhalo leyemukelekile, tibonwa, kanye netinhlobonhlobo tekuchumana 
ngematheksthi ngekwetinhloso letinhlobonhlobo. 

P

F 

Umphumela Wekufundza 4: Luhlelo nekusetjentiswa kwelulwimi 

Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo 

Ngekusebentisa tinhlobonhlobo tematheksthi, bafundzi bandzisa indlela yabo yekusebentisa silulumagama, 
nekusebentisa kuvisisa kwabo takhiwo telulwimi ngaphandle kwemaphutsa. Batfutfukisa kuvisisa kwabo 
ngalokujulile indlela emagugu nemandla ekuphatsa lekusetjentiswa ngayo elulwimini nendlela lulwimi 
lolubahhunga ngayo labanye. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
SEHLUKO 
3


IMIPHUMELA YEKUFUNDZA, NEMACOPHELO EKUHLOLA,
LOKUCKUTFWE NESIMONGCOMDVO


LiBanga 10 
UmPhumela WekuFundza 1 

Kulalela nekucoca 

Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane 
netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo 
letehlukene. 


EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa lwati lolutinhlobonhlobo 
lwekuchumana ngemlomo ngetinhloso 
tekuchumana nalabanye: 
• 
phawula ngelwati lwangaphambilini, anike 
timphendvulo letilungiselelwe abuye acoce 
indzaba; 
• 
camba abuye achube ingcoco
lecondziswako;
• 
nika abuye alandzele tinkhombandlela 
neticondziso letilula; 
• 
tibandzakanya etingcocweni temacembu 
leticondziswako ngekwetfula imicabango 
nemibono yakhe abuye alalele aphindze 
ahloniphe yalabanye, abe afaka ligalelo 
lelilinganisiwe etindezabeni letetayelekile; 
• 
tfula inkhulumo lemfisha lelungiselelwe 
nobe setfulo. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa lwati lolutinhlobonhlobo 
lwekuchumana ngemlomo ngetinhloso 
tekuchumana nalabanye: 
• 
phawula ngelwati lwangaphambilini, 
alungiselela timphendvulo letilungiselelwe 
naletingakalungiselelwa, abuye acoce 
indzaba; 
• 
camba abuye achube ingcoco; 
• 
nika abuye alandzele tinkhombandlela 
neticondziso letilula; 
• 
tibandzakanya etingcocweni temacembu 
ngekwetfula imicabango nemibono yakhe 
abuye alalele aphindze ahloniphe yalabanye, 
abe atibandzakanya etindzabeni 
letetayelekile; 
• 
tfula inkhulumo lemfisha lelungiselelwe. 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa lwati lolutinhlobonhlobo 
lwekuchumana ngemlomo ngetinhloso 
tekuchumana nalabanye: 
• 
phawula ngelwati lwaphambilini, emela 
lakushoko, alungiselela timphendvulo 
letilungiselelwe, naletingakalungiselelwa, 
abuye acoce indzaba; 
• 
camba abuye achube ingcoco; 
• 
nika abuye alandzele tinkhombandlela 
neticondziso letilula ngalokulungile; 
• 
tibandzakanya etingcocweni temacembu 
ngekukhutsala ngekwetfula imicabango 
nemibono yakhe abuye alalele aphindze 
ahloniphe yalabanye, abe atibandzakanya 
etindzabeni leletayelekile letitinhlobo 
letehlukene; 
• 
tfula inkhulumo lemfisha lelungiselelwe. 
17 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 1 
(Uyachubeka) 

Kulalela nekucoca 

Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane 
netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo 
letehlukene. 


EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa emakhono ekuhlela nekucwaninga 
entele setfulo semlomo: 
• 
cwaninga sihloko lesetayelekile 
ngekubhekisa emitfonjenilwati leyatiwako 
nalehambisana nesihloko; 
• 
hlela likhetselo letinsita 
ngalokuhambelanako ngekukhetsa 
imicabango lemcoka kanye nemininingwane 
nobe tibonelo letesekelako; 
• 
bona abuye akhetse silulumagama, takhi 
telulwimi neluhlakasimo; 
• 
lungiselela tingeniso netiphetfo; 
• 
ngenisa tibonwa, timviwa netimviwabukelwa 
njengemashadi, emaphosta, titfombe, 
emasilayidzi, imifanekisomcondvo, umculo, 
umsindvo netinsita tagezi. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa emakhono ekuhlela nekucwaninga 
entele setfulo semlomo: 
• 
cwaninga sihloko lesetayelekile 
ngekubhekisa emitfonjenilwati letinhlobo 
letehlukene; 
• 
hlela tinsita ngalokuhambelanako 
ngekukhetsa imicabango lemcoka kanye 
nemininingwane nobe tibonelo letesekelako; 
• 
bona abuye akhetse silulumagama, takhi 
telulwimi neluhlakasimo ngalokufanele; 
• 
lungiselela tingeniso netiphetfo letifanele; 
• 
ngenisa tibonwa, timviwa 
netimviwabukelwa njengemashadi, 
emaphosta, titfombe, emasilayidzi, 
imifanekisomcondvo, umsindvo netinsita 
tagezi letifanele. 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa emakhono ekuhlela nekucwaninga 
entele setfulo semlomo: 
• 
cwaninga sihloko lesetayelekile 
ngekubhekisa emitfonjenilwati letinhlobo 
lelehlukene; 
• 
hlela tinsita letitinhlobo letehlukene 
ngalokuhambelanako ngekukhetsa 
imicabango lemcoka kanye nemininingwane 
nobe tibonelo letesekelako; 
• 
bona abuye akhetse silulumagama, takhi 
telulwimi neluhlakasimo ngalokufanele; 
• 
lungiselela tingeniso netiphetfo
ngemphumelelo;
• 
ngenisa tibonwa, timviwa 
netimviwabukelwa njengemashadi, 
emaphosta, titfombe, emasilayidzi, 
imifanekisomcondvo, umsindvo netinsita 
tagezi letifanele. 
19 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 1 
(Uyachubeka) 

Kulalela nekucoca 

Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane 
netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo 
letehlukene. 


EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa emakhono ekulalela nekwetfulwa 
kwetemlomo ngalokushelelako: 
• 
sebentisa emasu ebugagu latayelekile 
njengemibuto lengadzingi mphendvulo, 
tiphumuti, nemphindza; 
• 
sebentisa liphimbo, livi lelivakalako, 
kuhlangana ngemehlo, simo semtimba, 
kunyakata kwemtimba ngalokulungile abuye 
aphawule ngalokufanele; 
• 
phimisa emagama letayelekile ngaphandle 
kwekuntjintja inshokutsi; 
• 
khombisa kuvisisa kuchumana kwetemlomo 
ngekutsatsa emanotsi ne/nobe kuphindza 
alandzise; 
• 
lalela ngalokujulile abuye aphendvule 
imibuto lelula ledzinga kucaciswa. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa emakhono ekulalela nekwetfulwa 
kwetemlomo ngalokushelelako: 
• 
sebentisa emasu ebugagu latayelekile 
njengemibuto lengadzingi mphendvulo, 
tiphumuti nemphindza; 
• 
sebentisa liphimbo, livi lelivakalako, 
kuchumana ngemehlo, indlela yekuma 
nekunyakatisa umtimba ngalokulungile 
abuye aphawule ngalokufanele; 
• 
phimisa emagama letayelekile ngaphandle 
kwekuntjintja inshokutsi; 
• 
khombisa kuvisisa ematheksthini etemlomo 
ngekutsatsa emanotsi, tinhla tekutikhumbuta, 
tifinyeto, ne/nobe, kuphindze alandze 
nekuchaza emaphuzu lamcoka; 
• 
lalela ngalokujulile abuye anike 
timphendvulo temibuto lecondzile ledzinga 
kucaciswa. 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa emakhono ekulalela nekwetfulwa 
kwetemlomo ngalokushelelako: 
• 
sebentisa emasu ebugagu latayelekile 
njengemibuto lengadzingi mphendvulo, 
tiphumuti nemphindza; 
• 
sebentisa liphimbo, livi lelivakalako, 
sivinini, kuchumana ngemehlo, indlela 
yekuma nekunyakatisa umtimba 
ngalokulungile abuye aphawule 
ngalokufanele; 
• 
phimisa emagama ngaphandle kwekuntjintja 
inshokutsi; 
• 
khombisa kuvisisa ematheksthi etemlomo 
ngekutsatsa emanotsi, tinhla tekutikhumbuta, 
tifinyeto, ne/nobe, kuphindze alandze 
nekuchaza emaphuzu lamcoka nalesekelako; 
• 
lalela ngalokujulile abuye anike 
timphendvulo temibuto lecondzile ledzinga 
kucaciswa. 
21 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 1 
(Uyachubeka) 

Kulalela nekucoca 

Umfundzi uyakwati kulalela nekucoca kuhambisane 
netinhloso, tetsamelilwati netimongcondvo 
letehlukene. 


EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa kucaphelisisa lokujulile 
kwekusetjentiswa kwelulwimi kutemlomo: 
• 
sebentisa titayela letifanele, nerejista lefanele 
inhloso, tetsamelilwati netimongcondvo 
ngekucikelela lokutfutfukako; 
• 
cwaninga ngemehluko emkhatsini
wemaciniso nemibono;
• 
phawula ngekusetjentiswa kwelulwimi 
abuye etame kwesekela; 
• 
hlwaya ngebudlelwane emkhatsini wemasiko 
nelulwimi; 
• 
bona abuye afake inselelo elulwimini 
loluhhungako njengasekukhangiseni. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa kucaphelisisa lokujulile 
kwekusetjentiswa kwelulwimi kutemlomo: 
• 
sebentisa titayela letifanele nerejista lefanela 
inhloso, tetsamelilwati netimongcondvo 
esikhatsini lesinyenti; 
• 
cala kwehlukanisa emkhatsini wemaciniso 
nemibono; 
• 
phawula ngekusetjentiswa kwelulwimi 
asekele ngebufakazi; 
• 
bona budlelwane emkhatsini welulwimi 
nemasiko; 
• 
bona abuye afake inselelo yelulwimi 
lolusobala lolutsintsa imiva naloluhhungako, 
njengasemfundziswenilite nasekukhangiseni. 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa kucaphelisisa lokujulile 
kwekusetjentiswa kwelulwimi kutemlomo: 
• 
sebentisa titayela letifanele nerejista lefanela 
inhloso, tetsamelilwati netimongcondvo; 
• 
hlukanisa emkhatsini wemaciniso nemibono; 
• 
phawula ngekusetjentiswa kwelulwimi 
asekele ngebufakazi; 
• 
bona budlelwane emkhatsini welulwimi 
nemasiko; 
• 
bona abuye afake inselelo yelulwimi 
lolusobala lolutsintsa imiva naloluhhungako, 
njengasemfundziswenilite nasekukhangiseni. 
23 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 2 

Kufundza nekwehlwaya 

Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute 
avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule 
ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi. 


EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa tinhlobonhlobo temasu ekufundza 
nekwehlwaya ngenhloso yekuvisisa nekuncoma: 
• 
buta imibuto lelula kute acombele
ngalokusobala;
• 
fundza ematheksthi letayelekile ngekukha 
etulu kutfola lwati ngekufundza tihloko, 
tingeniso, tindzima tekucala nemisho 
yekungenisa tindzima; 
• 
fundzisisa ematheksthi latinhlobo letimbalwa 
letehlukene letetayelekile ngenjongo 
yekutfola imininingwane letsite; 
• 
fundza ngekwenhloso nemsebenti; 
• 
finyeta imicabango lemcoka yematheksthi 
leseyichaziwe ngendlela yemaphuzu; 
• 
kha luhlu lwenshokutsi yemagama 
langaketayeleki ne/nobe 
imifanekisomcondvo etimeningcongcondvo 
letetayeleke kakhulu ngekusebentisa lwati 
lweluhlelo, tinkhomba tesimongcondvo, 
umsindvo, umbala nekusebentisa imiva; 
• 
phindza afundze, ahlatiyisise abuye
abuyekete kutfutfukisa kuvisisa.

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa tinhlobonhlobo temasu ekufundza 
nekwehlwaya ngenhloso yekuvisisa nekuncoma: 
• 
buta imibuto kute acombele; 
• 
fundza ematheksthi letayelekile ngekukha 
etulu kutfola lwati ngekufundza tihloko, 
tingeniso, tindzima tekucala nemisho 
yekungenisa tindzima; 
• 
fundzisisa ematheksthi lehlukene
naletayelekile ngenjongo yekutfola
imininingwane letsite;
• 
fundza ngekushelela ngekwenhloso
nemsebenti;
• 
finyeta imicabango lemcoka yematheksthi 
latayelekile ngendlela yemisho nemaphuzu; 
• 
kha luhlu lwenshokutsi yemagama 
langaketayeleki ne/nobe 
imifanekisomcondvo etimeningcongcondvo 
letetayelekile ngekusebentisa lwati 
lweluhlelo, tinkhomba tesimongcondvo, 
umsindvo, umbala, luhlakasimo 
nekusebentisa imiva; 
• 
phindza afundze, ahlatiyisise abuye
abuyekete kutfutfukisa kuvisisa.
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa tinhlobonhlobo temasu ekufundza 
nekwehlwaya ngenhloso yekuvisisa nekuncoma: 
• 
buta imibuto kute acombele; 
• 
fundza ematheksthi ngekukha etulu kutfola 
lwati ngekufundza tihloko, tingeniso, 
tindzima tekucala nemisho yekungenisa 
tindzima; 
• 
fundzisisa tinhlobo letehlukene tematheksthi 
ngenjongo yekutfola imininingwane letsite; 
• 
fundza ngekushelela ngekwenhloso
nemsebenti;
• 
finyeta imicabango lemcoka yematheksthi 
letayelekile ngendlela yemaphuzu, imisho 
netindzima; 
• 
kha luhlu lwenshokutsi yemagama 
langaketayeleki ne/nobe 
imifanekisomcondvo etimeningcongcondvo 
letetayeleke ngekusebentisa lwati lweluhlelo, 
tinkhomba tesimongcondvo, umsindvo, 
umbala, luhlakasimo nekusebentisa imiva; 
• 
phindza afundze, ahlatiyisise abuye
abuyekete kutfutfukisa kuvisisa.
25 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 B 
PUmphumela Wekufundza 2 
(Uyachubeka) 

F 

Kufundza nekwehlwaya 

Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute 
avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule 
ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi. 

CH 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
chaza inshokutsi yetinhlobo letehlukene 
tematheksthi labhalwako, tibonwa, timviwa, 
netimviwabukelwa: 
• 
tfola lwati nemininingwane ematheksthini 
letetayelekile; 
• 
bona umbono wembhali/wemlandzi/
wemlingisi;
• 
hlwaya ngemasu ekusebentisa tinongo 
tenkhulumo nebuciko belulwimi 
njengesifanisongco, luphawu, kucasanisa, 
sihlaneketela, simuntfutiso, sifaniso 
nangendlela lekutsintsa ngayo inshokutsi; 
• 
hlwaya tincumo tembhali abuye aticatsanise 
netakhe; 
• 
humusha tinhlobo letehlukene tematheksthi 
lakhetsiwe naletayelekile letfulwe ngegrafu; 
• 
cala kunika imibono yakhe ngematheksthi 
letayelekile. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12B B 
CH 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
chaza abuye acoce ngenshokutsi yetinhlobo 
letinyeti tekuchumana letibhaliwe, ngetibonwa, 
timviwa, netimviwabukelwa: 
• 
tfola lwati nemininingwane ematheksthini; 
• 
chaza umbono wembhali/wemlandzi/
wemlingisi abuye asekele ngemaciniso 
lasetheksthini; 
• 
chaza ngemasu ekusebentisa tinongo 
tenkhulumo nebuciko belulwimi 
njengesifanisongco, luphawu, kucasanisa, 
sihlaneketela, simuntfutiso, sifaniso 
nangendlela lekutsintsa ngayo inshokutsi; 
• 
chaza tincumo tembhali abuye aticatsanise 
netakhe; 
• 
humusha amatheksthi lehlukene
naletayelekile letfulwe ngegrafu;
• 
nika imibono yakhe ngematheksthi. 
CH 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
chaza abuye acoce ngenshokutsi yetinhlobo 
letinyeti tekuchumana letibhaliwe, tibonwa, 
timviwa, netimviwabukelwa: 
• 
tfola lwati nemininingwane ematheksthini; 
• 
chaza umbono wembhali/wemlandzi/
wemlingisi abuye asekele ngemaciniso 
lasetheksthini; 
• 
chaza tinongo tenkhulumo nebuciko 
belulwimi njengesifanisongco, luphawu, 
kucasanisa, sihlaneketela, simuntfutiso, 
sifaniso nangendlela lekutsintsa ngayo 
inshokutsi; 
• 
chaza tincumo tembhali abuye aticatsanise 
netakhe; 
• 
humusha tinhlobo letehlukene tematheksthi 
letayelekile letfulwe ngegrafu; 
• 
nika abuye esekele imibono yakhe
ngematheksthi. 
27 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 2 
(Uyachubeka) 

Kufundza nekwehlwaya 

Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute 
avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule 
ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi. 


EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
bona indlela lulwimi nemifanekisomcondvo 
lolungaveta lubuye lwakhe ngayo emagugu 
nendlela lekutsatfwa ngayo tintfo: 
• 
bona kutsi ematheksthi acuketse emagugu 
emasikonhlalo newetepolitiki, indlela 
lekutsatfwa ngayo tintfo netinkholelo 
njengendlela lekutsatfwa ngayo bulili, 
emandla ekuphatsa, emalungelo ebuntfu, 
netindzaba tetendzawo; 
• 
bona imibono netingcikitsi
letisematheksthini letayelekile. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
bona indlela lulwimi nemifanekisomcondvo 
lolungaveta lubuye lwakhe ngayo emagugu 
nendlela lekutsatfwa ngayo tintfo ematheksthini: 
• 
chaza emagugu emasikonhlalo netepolitiki, 
indlela lekutsatfwa ngayo tintfo, 
netinkholelo letisobala, njengendlela 
lekutsatfwa ngayo bulili, emandla ekuphatsa, 
emalungelo ebuntfu, netindzaba tetendzawo; 
• 
chaza imicabango netingcikitsi. 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
hlola indlela lulwimi nemifanekiso mcondvo 
lokungaveta lubuye lwakhe ngayo emagugu 
nendlela lekutsatfwa ngayo tintfo ematheksthini: 
• 
chaza emagugu emasikonhlalo netepolitiki, 
indlela lekutsatfwa ngayo tintfo netinkholelo 
njengendlela lekutsatfwa ngayo bulili, 
lizinga lekuphila, budzala, emandla 
ekuphatsa, emalungelo ebuntfu, netindzaba 
tetendzawo; 
• 
chaza imicabango netingcikitsi. 
29 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 2 
(Uyachubeka) 

Kufundza nekwehlwaya 

Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute 
avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule 
ngetinhlobo letibanti letehlukene tematheksthi. 


EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
hlwaya timphawu letitinkhomba ematheksthini 
abuye achaze ligalelo lato enshokutsini 
(letimphawu akufanelanga tifundziswe todvwa): 
* 
ematheksthi emibhalombiko
neyekuticambela: 
• 
bona abuye achaze inhloso, sakhiwo 
nekusetjentiswa kwelulwimi 
ematheksthini letayelekile 
njengekuphindze acoce, etfule, acacise 
abuye achaze; 
* 
ematheksthi etemibhalo: 
• 
cwaninga ngekutfutfuka kwesakhiwo, 
sakhiwana nemlingisi; 
• 
hlwaya imilayeto netingcikitsi; 
• 
hlwaya lwati lwangaphambilini 
lwesimonhlalo/sibekandzaba; 
• 
hlwaya kukhetseka kwemagama, 
umfanekisomcondvo nemasu ekwetfula 
umsindvo etinkondlweni/etingomeni 
letilula; 
• 
bona kwekutsi imvumelwano, sigci 
netiphumuti kuyitsintsa njani inshokutsi; 
• 
hlwaya kusetjentiswa 
kwenkhulumiswano nenshukumo. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
hlwaya timphawu letitinkhomba ematheksthini 
abuye achaze ligalelo lato enshokutsini 
(letimphawu akufanelanga tifundziswe todvwa): 
* 
ematheksthi emibhalombiko
neyekuticambela 
• 
bona abuye achaze inhloso, sakhiwo 
nekusetjentiswa kwelulwimi 
ematheksthini njengemibiko, kuphindze 
acoce, nekucacisa, kwetfula 
netinchazelo; 
* ematheksthi etemibhalo: 
• 
chaza ngekutfutfuka kwesakhiwo, 
sakhiwana nemlingisi; 
• 
hlwaya imilayeto netingcikitsi 
akuchumanise nematheksthi 
ngalokuphelele; 
• 
chaza indlela lwati lwangaphambilini 
lwesimonhlalo/sibekandzaba 
luhambelana ngayo nemlingisi ne/nobe 
ingcikitsi; 
• 
hlwaya kukhetseka kwemagama, 
umfanekisomcondvo nemasu ekwetfula 
umsindvo; 
• 
bona kwekutsi imvumelwano, sigci 
netiphumuti kuyitsintsa njani inshokutsi; 
• 
chaza kusetjentiswa kwenkhulumiswano 
nenshukumo. 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
hlwaya timphawu letititinkhomba ematheksthini 
abuye achaze ligalelo lato enshokutsini 
(letimphawu akufanelanga tifundziswe todvwa): 
* 
ematheksthi emibhalombiko
neyekuticambela 
• 
bona abuye achaze inhloso, sakhiwo 
nekusetjentiswa kwelulwimi 
ematheksthini njengemibiko, kuphindze 
acoce, nekucacisa, kwelfula 
netinchazelo; 
* 
ematheksthi etemibhalo: 
• 
chaza ngekutfutfuka kwesakhiwo, 
sakhiwana nemlingisi; 
• 
humusha imilayeto netingcikitsi 
nekubaluleka kwako ematheksthini 
ngalokuphelele; 
• 
chaza indlela lwati lwangaphambilini 
lwesimonhlalo/sibekandzaba 
luhambelana ngayo nemlingisi ne/nobe 
ingcikitsi; 
• 
humusha kukhetseka kwemagama, 
umfanekisomcondvo nemasu ekwetfula 
umsindvo; 
• 
chaza kwekutsi imvumelwano, sigci 
netiphumuti kuyitsintsa njani inshokutsi; 
• 
chaza kusetjentiswa kwenkhulumiswano 
nenshukumo. 
31 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 2 
(Uyachubeka) 

Kufundza nekwehlwaya 

Umfundzi uyakwati kufundza nekwehlwaya kute 
avisise abuye ahlole ngalokujulile, abuye aphawule 
ngetinhlobo letibanti telehlukene tematheksthi. 


EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

* 
ematheksthi etibonwa, timviwa,
timviwabukelwa nalatinhlobonhlobo: 
• 
hlwaya sisekelo semasu ekusebentisa 
tibonwa, timviwa netimviwabukelwa 
njengekusetjentiswa kwembala, 
imibhalotihumusho (yemafilimu) 
umculo, umsindvo, kukhanyisa nemasu 
ekusebentisa sitfwebulatitfombe. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

* 
tekuchumana tetibonwa, timviwa,
timviwabukelwa netinhlobonhlobo
tekusakata:
• 
chaza sisekelo semasu ekusebentisa 
tibonwa, timviwa netimviwabukelwa 
njengekusetjentiswa kwembala, 
imibhalotihumusho, umculo, umsindvo, 
kukhanyisa nemasu ekusebentisa 
sitfwebulatitfombe. 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

* 
tekuchumana tetibonwa, timviwa, 
timviwabukelwa netinhlobonhlobo 
tekusakata: 
• 
chaza sisekelo semasu ekusebentisa 
tibonwa, timviwa netimviwabukelwa 
njengekusetjentiswa kwembala, 
imibhalotihumusho, umculo, umsindvo, 
kukhanyisa nemasu ekusebentisa 
sitfwebulatitfombe. 
33 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 3 

Kubhala nekwetfula 

Umfundzi uyakwati kubhalela nekwetfulela tinhlobo 
letibanti letehlukene tetinhloso netetsamelilwati, 
asebentisa timiso netakhiwo letifanele tinhlobo 
letehlukene tetimongcondvo. 


EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa emakhono ekuhlela kubhalela 
tinhloso, tetsamelilwati nesimongcondvo 
lesitsite: 
• 
chaza tidzingo temisebenti lembalwa
levamile;
• 
bona tetsamelilwati lacondzene nato 
netinhlosongco njengekuchaza, kwatisa, 
nekucacisa; 
• 
bona abuye achaze tinhlobo tematheksthi 
lekufanele tikhicitwe njengetekwatisa, 
letisuselwa enhloko, imibhalombiko, 
nematheksthi lasebentisa tindlela letinyeti 
letehlukene tekuchumana; 
• 
ncuma abuye asebentise sitayela netakhiwo 
tematheksthi letayelekile ngalokufanele; 
• 
cwaninga ngetihloko letitsetfwe emitfonjeni 
letayelekile acophe ngalakutfolile; 
• 
funa, atfole, akhetse, ahlelembise abuye 
ahlanganise imininingwane lefanele 
letsetfwe emitfonjeni leyetayelekile; 
• 
kha abuye ahlele imicabango ngekusebentisa 
emasu lafana nelibalavemcondvo, 
imidvwebo, tinhla tetinkhombamagama 
emafloshadi (titfombemnyakato); 
• 
sebentisa letinye tetibonwa nemigomo 
yekwakha luhlaka ngalokufanele. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa emakhono ekuhlela kubhalela 
tinhloso, tetsamelilwati nesimongcondvo 
lesitsile: 
• 
chaza tidzingo tetinhlobo letehlukene
temisebenti lavamile;
• 
bona tetsamelilwati lacondzene nato 
netinhlosongco njengekulandza, kuchaza 
kwatisa, nekucacisa; 
• 
bona abuye achaze tinhlobo tematheksthi 
lekufanele tikhicitwe njengeletisuselwa 
enhloko,tekwatisa, tekuticambela, 
imibhalombiko nematheksthi lasebentisa 
tindlela letinyeti letehlukene tekuchumana; 
• 
ncuma abuye asebentise sitayela lesifanele 
netakhiwo tematheksthi; 
• 
cwaninga ngetihloko letitsetfwe emitfonjeni 
lehlukene leyetayekile acophe 
ngalakutfolile; 
• 
funa, atfole, akhetse, ahlelembise abuye 
ahlanganise imininingwane lefanele 
letsetfwe emitfonjeni leyetayelekile; 
• 
kha abuye ahlele imibono ngekusebentisa 
emasu lafana nemabalavemcondvo, 
imidvwebo, tinhla tetinkhombamagama 
nemafloshadi (titfombemnyakato) 
ngekuhambelana lokutsile; 
• 
sebentisa letinye tetibonwa nemigomo 
yekwakha luhlaka ngalokufanele. 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa emakhono ekuhlela kubhalela 
tinhloso, tetsamelilwati nesimongcondvo 
lesitsile: 
• 
chaza tidzingo tetinhlobo letehlukene
temisebenti lekhetsiwe levamile; 
• 
bona tetsamelilwati lacondzene nato 
netinhlosongco njengekulandza, kuchaza, 
kwatisa, kucacisa nekuhhunga; 
• 
bona abuye achaze tinhlobo tematheksthi 
lekufanele tikhicitwe njengeletisuselwa 
enhloko,tekwatisa, tekuticambela, 
imibhalombiko nematheksthi lasebentisa 
tindlela letinyeti letehlukene tekuchumana; 
• 
ncuma abuye asebentise sitayela lesifanele 
netakhiwo tematheksthi ngemphumelelo; 
• 
cwaninga ngetihloko letitsetfwe emitfonjeni 
lehlukene acophe ngalakutfolile; 
• 
funa, atfole, akhetse, ahlelembise abuye 
ahlanganise imininingwane lefanele 
letsetfwe emitfonjeni lehlukene; 
• 
kha abuye ahlele imibono ngekusebentisa 
emasu lafana nemabalavemcondvo, 
imidvwebo, tinhla tetinkhombamagama 
emafloshadi (titfombemnyakato) 
ngekuhambelana; 
• 
sebentisa tinhlobo letehlukene tetibonwa 
nemigomo yekwakha luhlaka ngalokufanele. 
35 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 3 
(Uyachubeka) 

Kubhala nekwetfula 

Umfundzi uyakwati kubhalela nekwetfulela tinhlobo 
letibanti letehlukene tetinhloso netetsamelilwati, 
asebentisa timiso netakhiwo letifanele tinhlobo 
letehlukene tetimongcondvo. 


EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa likhono lekusebentisa emasu 
nebucwepheshe bekubhala tinhlaka tekucala: 
• 
sebentisa imicabango lemcoka nalesekelako 
enchubeni yakhe yekuhlela; 
• 
bona abuye asebentise tinongo tenkhulumo, 
emagama, kucacisa, umbala, indlela imibono 
lehleleke ngayo, nemsindvo; 
• 
sebentisa tinhlobo temisho, nemisho
lenebudze netakhiwo letehlukene;
• 
sebentisa timiso tekwakha tindzima 
njengemisho letihloko, singeniso nesiphetfo 
kwenta ncono kuhambelana kwemicabango; 
• 
sebentisa tihlanganiso, tabito netandziso, 
kucinisekisa kuhlangana kwemicabango. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa likhono lekusebentisa emasu 
nebucwepheshe bekubhala tinhlaka tekucala: 
• 
sebentisa imicabango lemcoka nalesekelako 
enchubeni yekuhlela; 
• 
bona abuye asebentise tinongo tenkhulumo 
letifanele, emagama, kucacisa, umbala, 
indlela imibono lehleleke ngayo, nemsindvo; 
• 
sebentisa tinhlobo letehlukene temisho, 
nemisho lenebudze netakhiwo letehlukene; 
• 
sebentisa timiso tekwakha tindzima 
njengemisho letihloko, singeniso nesiphetfo 
kwenta ncono kuhambelana kwemicabango; 
• 
sebentisa tihlanganiso, tabito netandziso 
kwenta ncono kuhlangana kwemicabango;. 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
khombisa likhono lekusebentisa emasu 
nebucwepheshe bekubhala tinhlaka tekucala: 
• 
sebentisa imicabango lemcoka nalesekelako 
enchubeni yekuhlela ngemphumelelo; 
• 
bona abuye asebentise tinongo tenkhulumo, 
letifanele, emagama, kucacisa, umbala, 
indlela imibono lehleleke ngayo, nemsindvo; 
• 
sebentisa tinhlobonhlobo letehlukene 
temisho nemisho lenebudze netakhiwo 
letehlukene; 
• 
sebentisa timiso tekwakha tindzima 
njengemisho letihloko, singeniso nesiphetfo, 
kutfutfuka kwetindzima kwenta ncono 
kuhambelana kwemicabango; 
• 
sebentisa tihlanganiso, tabito netandziso, 
kwenta ncono kuhlangana kwemicabango. 
37 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 3 
(Uyachubeka) 

Kubhala nekwetfula 

Umfundzi uyakwati kubhalela nekwetfulela tinhlobo 
letibanti letehlukene tetinhloso netetsamelilwati, 
asebentisa timiso netakhiwo letifanele tinhlobo 
letehlukene tetimongcondvo. 


EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
bukisisa umsebenti wakhe, abe anaka imibono 
yalabanye, aphindze abhale abuye etfule 
umkhicito wekugcina: 
• 
sebentisa imigomo lemisiwe yekuhlola 
umsebenti wakhe newalabanye; 
• 
enta ncono kuhambelana nekuhlangana 
kwemicabango esakhiweni sonkhe jikelele; 
• 
bukisisa kutsi lokucuketfwe, sitayela 
nemiphumela kuhambelana kahle yini 
nenhloso, tetsamelilwati nesimomcondvo; 
• 
mela imibono yakhe ngeluvelo lolutsite; 
• 
colisisa kukhetseka kwemagama, imisho 
nesakhiwo sendzima abuye agweme 
emaphutsa lasobala kanye nelulwimi 
lwenhlamba; 
• 
khombisa kutfutfuka kweluvelo 
lwemalungelo ebantfu, tenhlalo, temasiko, 
temvelo netindzaba tekutiphatsa; 
• 
lungisa ematheksthi alungiselela kubhala 
kwekugcina ngekulungisa emaphutsa 
nekuwuhlela; 
• 
tfula umkhicito wekugcina acikelela sitayela 
lesifanele njengetheksthi lengenabudlabha 
nobe iphosta lehlotjiswe ngalokuhehako. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
bukisisa umsebenti wakhe, abe anaka imibono 
yalabanye aphindze abhale abuye etfule 
umkhicito lwekugcina: 
• 
sebentisa imigomo lemisiwe yekuhlola 
umsebenti wakhe newalabanye; 
• 
enta ncono kuhambelana nekuhlangana 
kwemicabango esakhiweni sonkhe jikelele; 
• 
bukisisa kutsi lokucuketfwe, sitayela 
nemiphumela kuhambelana kahle yini 
nenhloso, tetsamelilwati nesimomcondvo; 
• 
mela imibono yakhe ngekutetsemba
lokutfutfukako; 
• 
colisisa kukhetseka kwemagama, nemisho 
nesakhiwo sendzima abuye agweme 
emaphutsa lasobala kanye nelulwimi 
lwenhlamba; 
• 
khombisa luvelo lwemalungelo ebantfu, 
tenhlalo, temasiko, temvelo netindzaba 
tekutiphatsa; 
• 
nta amalungiselo ekubhala kwekugcina 
ngekulungisa emaphutsa nekuhlela; 
• 
tfula umkhicito wekugcina acikelela sitayela 
lesifanele njengematheksthi 
langenabudlabha nobe iphosta lehlotjiswe 
ngalokuhehako. 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
bukisisa umsebenti wakhe, abe anaka imibono 
yalabanye aphindze abhale abuye etfule 
umkhicito lwekugcina: 
• 
sebentisa imigomo lemisiwe yekuhlola 
umsebenti wakhe newalabanye; 
• 
enta ncono kuhambelana nekuhlangana 
kwemicabango esakhiweni sonkhe jikelele; 
• 
bukisisa kutsi lokucuketfwe, sitayela, irejista 
nemiphumela kuhambelana kahle yini 
nenhloso, tetsamelilwati nesimomcondvo; 
• 
mela imibono yakhe ngekwelikhono
lelisetulu;
• 
colisisa kukhetseka kwemagama, nemisho 
nesakhiwo sendzima abuye agweme 
emaphutsa lasobala kanye nelulwimi 
lwenhlamba; 
• 
khombisa luvelo lwemalungelo ebantfu, 
tenhlalo, temasiko, temvelo netindzaba 
tekutiphatsa; 
• 
nta amalungiselo ekubhala kwekugcina 
ngekulungisa emaphutsa nekuhlela; 
• 
tfula umkhicito wekugcina acikelela sitayela 
lesifanele njengematheksthi 
langenabudlabha nobe iphosta lehlotjiswe 
ngalokuhehako. 
39 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 4 
Luhlelo nekusetjentiswa kwelulwimi 

Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso 
telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo. 


EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
bona abuye achaze tinshokutsi temagama abuye 
awasebentise ngalokulungile etinhlotjeni 
letehlukene naleletayelekile tematheksthi: 
• 
pela emagama lamanyeti letayelekile 
ngalokulungile;
• 
gcina tinhla takhe temagama lafanele
apelwe;
• 
sebentisa tifinyeto letikhetsiwe letetayelekile 
ngalokulungile; 
• 
sebentisa sichazamagama netheserasi kutfola 
tinchazelo temagama; 
• 
hlwaya ngebulili, bunyenti kanye
netinciphiso temabito;
• 
hlwaya kucatsaniswa kwetichasiso
netandziso;
• 
sebentisa emagama lalukhuni (umsuka 
nesicalo ne/nobe sijobelelo) nalambici 
(emagama lamabili lahlanganisiwe) 
ngalokulungile; 
• 
sebentisa bomabitwafanana, 
(bomcondvonyenti) bomcondvofana, 
bomcondvophika neligama linye lelimele 
libintana lokukhetsiwe. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
bona abuye achaze tinshokutsi temagama abuye 
awasebentise ngalokulungile etinhlotjeni 
letehlukene tematheksthi: 
• 
pela emagama letayelekile ngalokulungile; 
• 
gcina tinhla takhe temagama lafanele
apelwe;
• 
sebentisa tifinyeto letikhetsiwe letetayelekile 
ngalokulungile; 
• 
sebentisa sichazamagama netheserasi kutfola 
tinchazelo temagama; 
• 
sebentisa bulili, bunyenti kanye netinciphiso 
temabito ngekulunga lokutfutfukako; 
• 
sebentisa kucatsaniswa kwetichasiso 
netandziso ngekuncipha kwemaphutsa; 
• 
sebentisa emagama lalukhuni (umsuka 
nesicalo ne/nobe sijobelelo) nalambici 
(emagama lamabili lahlanganisiwe) 
ngekutfutfuka lokulungile; 
• 
sebentisa bomcondvonyenti, 
bomabitwafanana, bomcondvofana, 
bomcondvophika neligama linye lelimele 
umusho nobe libintana lokukhetfwe 
ngalokutfutfukako. 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
bona abuye achaze tinshokutsi temagama abuye 
awasebentise ngalokulungile etinhlotjeni 
letehlukene tematheksthi: 
• 
pela emagama letayelekile ngalokulungile; 
• 
gcina tinhla takhe temagama lafanele
apelwe;
• 
sebentisa tifinyeto letetayelekile
ngalokulungile; 
• 
sebentisa sichazamagama netheserasi kutfola 
tinchazelo temagama; 
• 
sebentisa bulili, bunyenti kanye netinciphiso 
temabito ngalokulungile; 
• 
sebentisa kucatsaniswa kwetichasiso
netandziso ngalokulungile;
• 
sebentisa emagama lalukhuni (umsuka 
nesicalo ne/nobe sijobelelo) nalambici 
(emagama lamabili lahlanganisiwe) 
lokulungile; 
• 
sebentisa bomcondvonyenti, 
bomabitwafanana, bomcondvofana, 
bomcondvophika neligama linye lelimele 
umusho nobe libintana. 
41 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 4 
(Uyachubeka) 
Luhlelo nekusetjentiswa kwelulwimi 
Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso 
telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo. 
¦ sebentisa imisho leyakheke kahle ngendlela 
levakalako nalevetakusebentisa lulwimi 
lwemalanga onkhe: 
• sebentisa tinhlobo tesento netinsitasento 
kukhombisa tikhatsi netindlela tesento 
etimeningcondvo letetayelekile ngekuncipha 
kwemaphutsa; 
• hlwaya kusetjentiswa kwekuphika 
nekuvuma; 
• sebentisa inhloko yemusho, mentiwa 
nesilandziso ngekuncipha kwemaphutsa; 
• hlwaya ngekulandzelana kwemagama 
emshweni; 
• sebentisa imisho lecondzile ngalokulungile 
abuye acale kwehlwaya ngekwakhiwa 
kwemishombici nalemagalagala 
nekusetjentiswa kwemishwana, emabintana 
tabito netihlanganiso; 
• sebentisa abuye abone tinhlobo letehlukene 
temisho njengetitatimende, imibuto, imisho 
lephocako, neticondziso; 
• sebentisa simokwenta nemphambosi 
yekwentiwa kanye naletinye timphambosi 
letikhicitako naletingakhiciti ngekutetsemba 
lokutfutfukako; 
• hlwaya kusetjentiswa lokwehlukene 
kwenkhulumongco nenkhulumombiko; 
EmaCophelo EkuHlola 
Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
sebentisa imisho leyakheke kahle ngendlela 
levakalako nalevetakusebentisa lulwimi lwemalanga 
onkhe: 
• 
sebentisa tinhlobo tesento netinsitasento 
kukhombisa tikhatsi netindlela tesento 
etimeningcondvo letetayelekile ngekuncipha 
kwemaphutsa; 
• 
sebentisa kuphika nekuvuma ngekuncipha 
kwemaphutsa; 
• 
sebentisa inhloko yemusho, mentiwa
nesilandziso ngalokulungile;
• 
nta emagama alandzelane ngalokulungile 
emshweni; 
• 
sebentisa imisho lecondzile ngalokulungile 
abuye akhe imishombici lemukelekako 
nalemagalagala ngekusebentisa imishwana, 
emabintana, tabito netihlanganiso; 
• 
sebentisa abuye abone tinhlobo letehlukene 
temisho njengetitatimende, imibuto, imisho 
lephocako neticondziso; 
• 
sebentisa simokwenta nemphambosi 
yekwentiwa naletinye timphambosi 
letikhicitako ngekwetinhloso letifanele; 
• 
sebentisa inkhulumongco nenkhulumombiko 
ngalokulungile; 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
sebentisa imisho leyakheke kahle ngendlela 
levakalako nalevetakusebentisa lulwimi 
lwemalanga onkhe: 
• 
sebentisa tinhlobo tesento netinsitasento 
kukhombisa tikhatsi tindlela tesento 
etimenincondvo letehlukene ngalokufanele; 
• 
sebentisa kuphika nekuvuma ngalokulungile; 
• 
sebentisa inhloko yemusho, mentiwa
nesilandziso ngalokulungile;
• 
nta emagama alandzelane ngalokulungile 
emshweni; 
• 
sebentisa imisho lecondzile ngalokulungile 
abuye akhe imishombici lemukelekako 
nalemagalagala ngekusebentisa imishwana, 
emabintana, tabito netihlanganiso; 
• 
sebentisa abuye abone tinhlobo letehlukene 
temisho njengetitatimende, imibuto,imisho 
lephocako neticondziso; 
• 
sebentisa simokwenta nemphambosi 
yekwentiwa naletinyeti timphambosi 
letichcitako ngekwetinhloso letifanele abuye 
avisise indlela livi lelingantjintja ngayo 
inshokutsi; 
• 
sebentisa inkhulumongco nenkhulumombiko 
ngalokulungile nangekwemphumela 
lodzingekile; 
43 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 4 
(Uyachubeka) 
Luhlelo nekusetjentiswa kwelulwimi 
Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso 
telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo. 
• sebentisa tivumelwano letifanele 
ngekuncipha kwemaphutsa; 
• sebentisa tiphumuti ngalokulungile 
esikhatsini lesinyenti ngekwetinhloso 
letinhlobonhlobo letehlukene 
njengeyekucacisa inshokutsi, kukhomba 
budlelwano beluhlelo nekwengeta 
kugcizelela; 
• sebentisa tikhombabito nabomabekwembili 
ngekuncipha kwemaphutsa; 
• hlwaya abuye asebentise sabito selucobo, 
sesibaluli sebuniyo, netibuti; 
• hlwaya kusetjentiswa kwelulwimi 
lolunongiwe njengetiga tenkhulumo,tisho 
netaga; 
• humusha imisho lemifishane letsetfwe 
elulwimini loluhlosiwe iyiswe elulwimini 
lwasekhaya ngekuntjintjana. 
EmaCophelo EkuHlola 
Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

• 
sebentisa tivumelwano ngekuncipha
kwemaphutsa;
• 
sebentisa tiphumuti ngalokulungile 
esikhatsini lesinyenti ngekwetinhloso 
letinhlobonhlobo letehlukene 
njengeyekucacisa inshokutsi, kukhomba 
budlelwano beluhlelo nekwengeta 
kugcizelela; 
• 
sebentisa tikhombabito nabomabekwembili 
ngalokulungile; 
• 
sebentisa tabito telucobo, tesibaluli, tebuniyo 
netibuti ngekuncipha kwemaphutsa; 
• 
sebentisa lulwimi lolunongiwe njengetinongo tenkhulumo tiga tenkhulumo tisho 
netaga ngalokufanele; 
• 
humusha imisho letsetfwe elulwimini 
loluhlosiwe iyiswe elulwimini lwasekhaya 
ngekuntjintjana. 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

• 
sebentisa tivumelwano ngalokulungile; 
• 
sebentisa tiphumuti ngalokulungile 
esikhatsini lesinyenti ngekwetinhloso 
letinhlobonhlobo letehlukene 
njengeyekucacisa inshokutsi, kukhomba 
budlelwano beluhlelo nekwengeta 
kugcizelela; 
• 
sebentisa tikhombabito nabomabekwembili 
ngalokulungile; 
• 
sebentisa tabito telucobo, tesibaluli, tebuniyo 
netibuti ngalokulungile; 
• 
sebentisa lulwimi lolunongiwe njengetinongo tenkhulumo tiga tenkhulumo tisho 
netaga ngalokufanele; 
• 
humusha tindzima letimtishane letitsetfwe 
elulwimini loluhlosiwe tiyiswe elulwimini 
lwasekhaya ngekuntjintjana. 
45 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Umphumela Wekufundza 4 
(Uyachubeka) 
Luhlelo nekusetjentiswa kwelulwimi 
Umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso 
telulwimi ngalokufanele nangemphumelelo. 
¦ tfutfukisa kuvisisa lulwimi ngalokujulile: 
• hlwaya abuye asebentise bomcondvojula 
bemagama labehlukene; 
• hlwaya indlela emagama, imilayeto,emagugu 
nendlela lekutsafwa ngayo tintfo 
ematheksthini lekuveta ngayo simo 
semlandzi/setetsamelilwati/umfundzi/ 
setsameli; 
• hlwaya luvelomagama lolusabala, lulwimi 
loluhhungako nalolunenkhohliso, afake 
inselelo elulwimini lolutsintsa imiva. 
EmaCophelo EkuHlola 
Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
tfutfukisa kuvisisa lulwimi ngalokujulile: 
• 
visisa, abuye asebentise emagama
nabomcondvojula labehlukene;
• 
hlwaya indlela emagama, imilayeto, 
emagugu nendlela lekutsafwa ngayo tintfo 
ematheksthini lekuveta ngayo simo 
semlandzi/setetsamelilwati/umfundzi/ 
setsameli; 
• 
bona abuye afake inselele elulwimini
loluneluvelolomagama lulwimi
loluhhungako, lolunenkhohliso
nalolungenaluvelo;
EmaCophelo EkuHlola 

Loku sikwati uma umfundzi akhona ku / kwa / 
kwe: 

¦ 
tfutfukisa kuvisisa lulwimi ngalokujulile: 
• 
chaza abuye, asebentise emagama
lanabomcondvojula labehlukene;
• 
hlwaya indlela amagama, imilayeto, 
emagugu nendlela lekutsafwa ngayo titfo 
ematheksthini lekuveta ngayo simo 
semlandzi/setetsamelilwati/umfundzi/ 
setsameli; 
• 
bona abuye afake inselele, lulwimi lolutsatsa 
hlulangotsi nalolutsatfwa njengemaciniso 
lube lutsintsa imiva yalabanye, 
loluneluvelomagama, loluhhungako, 
lolunenkhohliso nalolungenaluvelo. 
47 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
Cs


LOKUCUKETFWE NETIMONGCONDVO TEKUZUZA EMACOPHELO EKUHLOLA


Kulesigaba kwetfulwa lokucuketfwe nesimongcondvo kwesekela kuzuzwa kwemaCophelo ekuHlola. 
Lokucuketfwe losekuphawuliwe kudzinga kutsi kunakekelwe ngendlela yekutsi kusitwe bafundzi 
ekuchubekeleni embili kute bazuze imiPhumela yekuFundza. Lokucuketfwe kufanele kuhambisane 
nemiPhumela yekuFundza kungabukwa kona nje kuphela. Timongcondvo letiphakanyisiwe titawusita kutsi 
lokucuketfwe kugcile etimeni letinengcondvo kubafundzi ngako-ke kusita kufundza nekufundzisa. Thishela 
kufanele acikelele kusebentisa timongcondvo letetayelekile emmangweni, kungasito letiphawulwe lapha 
ngenhla nje kuphela kodvwa letingaba nguletifanele bafundzi. Lokucuketfwe nesimongco uma kucatsaniswe 
nekuzuza emaCophelo ekuHlola kunika luhlakasimo ekwakheni tiNhlelo tekuFundza. Ticondziso tetiNhlelo 
tekuFundza tinika imininingwane leminyenti ngaloku. 

Kusetjentiswa kwematheksthi ekufundziseni lulwimi 

Uma kusetjentiswa leligama lelitsi ‘itheksthi’ lapha kuletiTatimende tetiFundvo tetiLwimi, kufakwa 
nenshokutsi lebanti, njengetemlomo, lokubhaliwe, tibonwa, timviwa, timviwakubukelwa netinhlobonhlobo 
tekuchumana. 

Kuko konkhe kufundziswa kwelulwimi, ematheksthi angasetjentiswa njengesisekelo, kantsi futsi tinhlobo 
letitsite tematheksthi tingakhicitwa njengemkhicito walencenye yalomshikashika. Ngekukhicita ematheksthi 
laya ngekujula kusuka eBangeni leli-10 kuya eBangeni leli-12, emaCophelo ekuHlola lafanele akhombisa 
kutfutfuka. Ematheksthi lalula nalawo lalukkhuni asisekelo sekutfutfuka kuto tonkhe tilwimi. 

Ngako-ke ematheksthi angumtfombo ‘walokucuketfwe nesimongcondvo’ ekuchumaneni, ekufundzeni 
nasekufundziseni tilwimi ngalokuhlanganisiwe. 

Tonkhe tinhlobo letehlukene tematheksthi letisetjentiswako naletikhicitwako kufanele tembulele umfundzi 
ngaloku lokulandzelako: 

¦ 
kunotsa lokufanele kwesimo setenhlalo, emasiko nemlandvo lotfutfukisa kuvisisa emagugu nemihambo 
yelulwimi; 
¦ 
tinengcikitsi letiyinselele naletigcugcutelako letitfutfukisa kuvisisa emagugu nelutsandvo lwekubaluleka 
kwemasikonhlalo nendlela yekutiphatsa lekungiko lokungumgomo wemphilo yebafundzi baseNingizimu 
Afrika; 
¦ 
tinhlobo letibanti letehlukene temibono leminyenti; 
¦ 
tibonelo telulwimi lolukhulunywako nalokubhalwako letinetakhiwo letehlukene ekusiteni umfundzi 
kutfutfukisa kusebentisa lulwimi ngalokufanele nangalokulungile; 
¦ 
kuhlatiya tinkhulumo letitsatfwa njengemaciniso kantsi tihlukumeta imiva yalabanye, letitsatsa luhlangotsi 
netinkhulumo letingakacondzi kute kutfutfukiswe kucabanga ngalokujulile; 
¦ 
lulwimi lolukhutsatako naloluhhungako; 
¦ 
budlelwano bemandla elulwimi naletinye tilwimi; 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
¦ 
kutfutfukisa kucikelela tetsamelilwati lekukhulunywa nato, inhloso nesimongcondvo lesihambisana nesimo 
semoya, liphimbo nekukhetseka kwemagama; 
¦ 
timphawu netakhiwo tetinhlobo letibanti letehlukene temateksthi letikufaka ekhatsi ematheksthi labhaliwe; 
¦ 
tibonwa, timviwa, netimviwakubukelwa; 
¦ 
tinhlobo letehlukene temasu ekusetjentiswa kwelulwimi, njengetinhlobo letibanti letehlukene telulwimi 
lolunongiwe nalolwakhako njengetinongo tenkhulumo kanye nelulwimi lwebuciko. 
Indlelanchubo yekufundza lulwimi leyeme emitfonjeni yematheksthi kanye nendlelanchubo 
yekulusebentisa, totimbili letinchubo teyeme ekusebentiseni lulwimi ngalokuchubekako kanye nasekukhiciteni 
ematheksthi. 

Indlelanchubo leyeme emitfonjeni yematheksthi yehlwaya kutsi ematheksthi asebenta njani. Inhloso 
yenchubomgomo yekufundza lulwimi lesebentisa imitfombo yematheksthi inika bafundzi litfuba lekutsi babe 
bomphetsa, batetsembe, bafundze ngalokujulile, babhali, bahlatiyi, nebahleli bematheksthi. Ifaka ekhatsi 
kulalela, kufundza, kuhlatiya nekuhlahlela ematheksthi ngenjongo yekuvisisa indlela letikhicitwa ngayo 
nemiphumela yato. Ngalokuhlanganisa tinchubo ngalokujulile, bafundzi bafundza kuba nelikhono lekuhlola 
ematheksthi. Indlelanchubo yekusebentisa ematheksthi iphindze ifake ekhatsi kukhicita tinhlobo letehlukene 
tematheksthi kwentela tinhloso tetsamelilwati letitsite. Lendlelanchubo yakhiwe kuvisisa indlela ematheksthi 
lakhiwe ngayo. 

Indlelanchubo yekufundza lulwimi ngekulusebentisa isho kutsi uma kufundvwa lulwimi, umfundzi kumele 
etfulwe ngalokusobala abe sesimeni sekulukhuluma abuye anikwe ematfuba lamanyenti ekulusebentisa kumbe 
kulukhicita ngekuchumana ngetindzaba tetinhloso tetimonhlalo. Kufundza lulwimi kufanele kube kwemvelo, 
kube yindlelanchubo lengakahleleki lechubekela eklasini lapho emakhono ekwati kufundza/kwehlwaya/
kubhala/ kwetfula afundvwa khona ngendlela yemvelo – bafundzi bafundza ngekuhlala bafundza njalo 
bafundza kubhala ngekuhlala babhala njalo. 

Kuvisisa indlela ematheksthi lakheke ngayo 

Ematheksthi akhicitwa ngekwesimongcondvo lesitsite ngekuba nenhloso letsite netetsamelilwati 
letisengcondvweni. Tigaba letehlukene tematheksthi tinemisebenti lehlukene kantsi futsi tibuye tilandzele 
imitsetfo letsite mayelana netakhiwo, sitayela, luhlelo, silulumagama nalokucuketfwe. Loku kubitwa ngekutsi 
tinhlobo tematheksthi. Bafundzi badzinga kuvisisa nekukhicita tinhlobo letehlukene tematheksthi. 

Ematheksthi abuye avete timongcondvo temasiko netepolitiki letakhelwe kuto. Lulwimi lolusetjentiswe 
ematheksthini lwendlulisa imilayeto lephatselene nemagugu emasiko nesimo setepolitiki sebantfu lababhalile 
nobe bahleli. Ngako-ke ematheksthi atsatsa luhlangotsi. Bafundzi kufanele bakwati kuhumusha nekuphawula 
ngemagugu nangendlela lekutsatfwa ngayo tintfo kutekuchumana. 

Ngako-ke endleleninchubo yemitfombo yematheksthi, lulwimi lucwaningwa ematheksthini, ngaloko 
ematheksthi acwaningwa ngekwetimongcondvo tawo. Lenchubomgomo ifaka ekhatsi kucikelela tinhlangotsi 
letihlelekile telulwimi (luhlelo nesilulumagama) kodvwa njengetintfo letisetjentisiwe ematheksthini. Kute 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
kukhulunywe ngematheksthi, bafundzi badzinga kwati emagama etakhi telulwimi – badzinga emagama 
ekuchaza tinhlangotsi letehlukene teluhlelo, silulumagama nesitayela, nekukhuluma ngetinhlobo letehlukene 
tetemibhalo. 

Ematheksthi angehlukaniswa ngetigaba letimbili: lasetjentiswako nalakhicitwako. Imininingwane yato ifakwe 
kuletinhla letilandzelako. Letinhla ngeke tifake ekhatsi tonkhe tinhlobo tematheksthi letikhona – thishela 
ukhululekile kutsi engete ematheksthi langasetjentiswa ekufundziseni lulwimi ngendlela yekuhlanganisa. 
Inhloso yaletinhla kunika thishela ligunya lekukhetsa kabanti loko lokungasetjentiswa kumbe kukhicitwe. 
Imininingwane yaloko lokudzingekako ngekwekujiya kwematheksthi nekukhetseka kwemagama 
ngalokuhlelekile kufakwe etiCondzisweni tekuHlela tiNhlelo tekuFundza. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
EMATHEKSTHI LASETJENTISWA EKUFUNDZISENI LULWIMI LWESIBILI LWEKWENGETA 
NGENDLELA YEKUHLANGANISA, EMABANGA 10 -12 
Temibhalo: 
Inoveli 
Tindzaba letimfisha 
Tinkondlo (kufaka ekhatsi tibongo) 
Umdlalo 
Letinye tinhlobo temibhalo lekufanele tifundvwe eBangeni 10 - 12 tifaka ekhatsi: 
Imibhalombiko, imitfombolwati, tekuticambela, tibonwa, timviwa, timviwabukelwa netekuchumana 
letinhlobonhlobo. Kufanele kukhetfwe tinhlobo letibanti letikhetsiwe tematheksthi letisetjentiswa 
ekufundziseni ngendlela yekuhlanganisa eminyakeni lemitsatfu. 
Ematheksthi 
emibhalombiko: 
Emabhrosha 
Emabhukutinhlelomalangonkhe 
Emafeksi 
Emafomu 
Emaminitsi ne-ajenda 
Emanotsi 
Emaphamflethi 
Emaphephatatiso 
Emaphosta 
Imibiko 
nalengakahleleki) 
Imiyaleto ye-Imeyili 
Incwadzimbiko 
Tatiso 
Ticashunwa temaphephabhuku 
nemakholomu 
Ticashunwa temaphephandzaba 
nemakholomu 
Tihlatiywa 
Tikhangisi 
Timemo 
Tincingoncwadzi 
Tincwadzi (letihleliwe 
naletingakahlelwa) 
Lucingoncwadzi 
Tinhlelwa 
Tinkhulumiswano letibhaliwe 
Umlandvomufi 
Ematheksthi 
laticukatsilwati: 
Emabhukutifundvo 
Luhlatincingo 
Luhlelosikhatsi 
Sichazamagama 
Tinhlelo 
Tinkhombanhlelo tamabonakudze 
Umcululwati 
Ematheksthi ekuticambela: 
Emabhukutinhlelomalangonkhe 
Kucoca 
Kwenta samdlalo 
Ematheksthi bafundzi 
labaticambele wona 
Temibhalo 
Tinganeko netinsimu 
Tingoma nemahubo esive 
Tinkhulumiswano 
Tinkhulumo 
Tiphicaphicwano 
Ematheksthi, etibonwa, 
timviwa, timviwabukelwa, 
naletisebentisa tinhlobonhlobo 
tekuchumana: 
Emagrafu/imidvwebo/emathebula 
Emahlaya (ladvwetjwe ngendlela 
lehabisako) 
Emakhathuni 
Emashadi nemabalave 
Emasilayitsi 
Emathransipharensi 
Imidvwebo 
Imifanekiso 
Imifanekisosenamisi 
Kufundvwa kwemanoveli, 
tindzaba letimfisha nemdlalo 
Kufundvwa kwemidlalo 
Ticubulo 
Tifaniselo (timphawu) 
Tikhangisi 
Timphawu 
Tinhlelo tamabonakudze/ 
imibhalo lebufakazi 
Tinhlelo temsakato 
Tinkhulumo leticoshiwe 
Umbukiso wemasilayitsi 
Umculo locoshiwe 
Umdvwebongcwengcwe 
Umdvwebotindvonga/ 
Umdvwebolubondza 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
EMATHEKSTHI LAKHICITWAKO UMA KUFUNDZISWA LULWIMI LWESIBILI 
LWEKWENGENTA 
NGENDLELA YEKUHLANGANISA EMABANGA10–12 
(Ematheksthi lekufanele akhicitwe emaBangeni 10 – 12) Imibhalombiko 
Ematheksthi 
emibhalombiko: 
Emafeksi 
Emaphamflethi 
Emakhadisimemo 
Emaphosithikhadi 
Imibiko lemifisha lehlelekile nalengakahlelwa 
Imilayeto ye-imeyili 
Kugcwaliswa kwemafomu 
Tincwadzi letihlelekile tekucela imisebenti, ticelo, 
tikhalato, luvelo 
Tincwadzi tebungane 
Tinkhulumiswano 
Umbikoselula 
Ematheksthi ekuticambela: 
Tindzaba letilandzisako na letichazako 
Temibhalo 
Ematheksthi laticukatsilwati: 
Emabalavemcondvo 
nemafloshadi 
Emanotsi 
Sinikamongo 
Ticondziso 
Tinkhombandlela 
Tifinyeto letilula 
Ematheksthi etemlomo, tibonwa na lasebentisa 
tinhlobonhlobo letinyenti tekuchumana: 
Emaphephatatiso 
Emaphosta 
Ticubulo 
Tikhangisi 
Tinkhulumiswano 
Tinkhulumo letimfisha letihlelekile 
naletingakahleleki 
Tingcoco temacembu 
Ematheksthi latinotsisalwati letingakaphocelelwa: Kwenta samdlalo, kucocwa kwetindzaba, tindzaba 
temsakato/tamabonakudze, imidlalo yemsakato/yamabonakudze, kucoca ngemabandla, tindzaba tabo 
letimfisha/tinkondlo/imidlalo, emakhathuni, tibonwasenamisi, emahlaya, timphawu, njll. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
SEHLUKO 
4


KUHLOLA


SINGENISO 

Kuhlola kuyintfo lebucayi eSitatimendeni seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga 10 – 12 (Umgudvu 
Wekufundza Jikelele). Kuhlola kuyinchubomgomo yekugcogca nekuhumusha bufakazi kute kwentiwe sincumo 
ngemiphumela yemfundzi. Bufakazi bungagcogcwa ngetikhatsi nasetindzaweni letehlukene, ngekusetjentiswa 
kwetindlelanchubo, tinsita, tinkhambiso kanye netinhlobo letehlukene tekuchumana. 

Kucinisekisa kutsi imiphumela yekuhlola ingatfolakala iphindze isetjentiselwe tinhloso letinyenti esikhatsini lesitako, 
kufanele icoshwe. Kunetindlela letinyenti tekucopha imiphumela yebafundzi. Letinye taletindlela titawuchazwa 
kabanti kulesehluko. Letinye ticondzana ngco netifundvo etiCondziswenimgomo tetinHlelo tetiFundvo. 

Kunebantfu labanyenti lababambe lichaza kutemfundvo labanelutsandvo lwekutsi bafundzi bachuba kanjani 
emaBangeni 10 – 12. Loku kufaka ekhatsi bona bafundzi cobo lwabo, batali, bondli, bachasitimali, ematiko 
etemfundvo esifundza, Litiko leTemfundvo, Lihhovisi Langcongcoshe Wetemfundvo, bacashi, netikhungo 
temfundvo lephakeme nekucecesha. Kute kutfolakale umphumela lophelele webafundzi netincumo 
ngemphumelelo yemfundzi, imiphumela yekuhlolwa kufanele ibikwe. Kunetindlela letinyenti tekubika. 
TiCondziso teluHlelo lwekuFundza, neticondziso tekuhlola tichaza tindlela tekucopha nekubika ngeluhlolo 
lolwentiwa esikolweni nelwangaphandle kanye nekunika ticondziso ngemininingwane lecondzene ngco 
nekuhlolwa kwesifundvo. 

TIZATFU TEKUHLOLA 

Ngembi kwekutsi thishela ahlole bafundzi, kubalulekile kutsi inhloso yekuhlola ibekwe sobala 
ngalokuvakalako. Kuvisisa tinhloso tekuhlola kucinisekisa kutsi kunebudlelwane lobukahle emkhatsini 
wetinhloso netindlela tekuhlola. Loku ngalokunjalo kusita kucinisekisa kutsi tincumo netiphakamiso teluhlolo 
nguletenelisako naletemukelekako ngekwenhloso nome tinhloso letitsite. 

Kunetizatfu letinyenti letibangela kutsi umsebenti webafundzi uhlolwe. Loku kufaka ekhatsi kulandzelela 
inchubo yemfundzi, nekunika umbiko, kuhlola nobe kulungisa tihibe tekufundza, kukhetsa, kukhokhela, 
kusekela kufundza, kutfolwa kwetitifiketi kanye nekwendluliselwa ebangeni lelilandzelako. 

Kulekharikhulamu kufundza nekuhlola kutintfo letingete tehlukaniswa. Kuhlola kusita bafundzi 
ekutilinganiseni kubaluleka kwekufundza kwabo. Kunika bafundzi lwati ngenchubekelembili yetifundvo tabo 
kuphindze kubasite kutsi balawule imfundvo kanye nekutsatsa tincumo ngekufunda kwabo. Ngaloko-ke luhlolo 
lunika lwati ngekutsi kufundza nekufundzisa kunayo yini imphumelelo yekufinyelela emiPhumeleni 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
yekuFundza lemisiwe. Uma luhlolo lungakhombi inchubekelembili, emasu ekufundza nekufundzisa kufanele 
antjintjwe ngalokufanele. 

TINHLOBO TEKUHLOLA 

Lesigaba sichaza letinhlobo teluhlolo letilandzelako: 

¦ luhlolonchanti; 
¦ luhlolokucilonga; 
¦ luhlololuphenyo; kanye 
¦ neluhlolosibutselo/luhlologcogca. 
Luhlolonchanti 

Luhlolonchanti lubaluleke ekucaleni kwelibanga, kantsi lungasetjentiswa ekucaleni kwanobe ngutiphi tikhatsi 
tekufundza. Lusetjentiswa kutfola loko bafundzi lasevele bakwati nalabangakhona kukwenta. Luyasita 
ekuhleleni imisebenti nasekutfutfukiseni luHlelo lwekuFundza. Kucopha luhlolonchanti akukahleleki. 

Luhlolokucilonga 

Kungasetjentiswa nobe nguluphi luhlobo lweluhlolokucilonga ngetinhloso tekutfola imbangela nobe timbangela 
tetihibe tekufundza. Luhlolokucilonga lusita ekutfoleni emasu ekwesekela nobe kutfola tidzingo letiphatselene 
nelusito ekufundziseni nobe ekulungiseni emaphutsa. Lusebenta njengelizinga lekusita ekuchazisiseni tinjongo 
teluHlelo lwetiFundvo nobe kutfola lapho kufundza kungakaphumeleli khona kute kumiswe emasu ekusita. 

Luhlololuphenyo 

Nanobe nguluphi luhlobo lweluhlolo lolusetjentiswa ekunikeni umfundzi umbiko lusuke lugcwalisa tinhloso 
teluhlololuphenyo. Luhlololuphenyo luyintfo lebalulekile ekufundziseni nasekufundzeni. Lulawula lubuye 
lwesekele inchubo yekufundzisa. Bonkhe labatsintsekako bayalusebentisa loluhlobo lwekuhlola kutfola lwati 
ngenchubekelembili yebafundzi. Umbiko lowakhako uyincenye lebalulekile yeluhlolo ngetinhloso tekuphenya. 

Luhlolosibutselo / Luhlologcogca 

Uma luhlolo lusetjentiselwa kucopha tincumo ngendlela umfundzi lasebenta ngayo kanye nemphumelelo 
yemsebenti wemfundzi, lusebenta ngekwenhloso yesibutselo /yekugcogca. Luhlolosibutselo lunika sitfombe 
semphumelelo yemsebenti nenchubo yemfundzi nganobe ngusiphi sikhatsi lesidzingeka ngaso. 
Luhlolosibutselo lungentiwa ekupheleni kwemsebenti lowodvwa, sigamu semsebenti, tikhatsi tekufundza, 
lithemu, sigamu semnyaka nobe umnyaka. Luhlolosibutselo lufanele lulungiselelwe kantsi tinsita nemasu 
ekuhlola kufanele kusetjentiswe kuze bafundzi bakwati kukhombisa kahle emakhono abo. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LUFANELE LUBE NJANI LUHLOLO FUTSI LWENTENI 

Luhlolo kumele: 

¦ luvisiswe ngumfundzi kanye nemmango jikelele; 
¦ lucondze ngco; 
¦ luhambisane netindlela tekufundza nekufundzisa; 
¦ lume ngendlela yemigomo lemisiwe yemaCophelo EkuHlola; 
¦ lunike bafundzi ematfuba lamanyenti; 
¦ luhambisane ngalokusemandleni ekufundza kwebafundzi lubuye lwemukeleke; 
¦ lungabi nemibandzela; 
¦ lusebentise tinsita letehlukene tekuhlola; kanye 
¦ nekusebentisa tinhlobo letinyenti tetindlela tekuhlola. 
KUHLOLWA KANJANI? 

Kuhlolwa kwebafundzi nguthishela kufanele kube nekwetsembeka lokukhulu. Loko kusho kutsi kwehlulela 
kwathishela kufanele kube liciniso ngato tonkhe tikhatsi, lokuhlolwako, nalabo labamakako. Tincumo letentiwa 
ekuhlolweni kufanele tikhombe kwemukeleka – loko kusho kutsi tincumo kufanele titsatfwe ngaleto tifundvo 
lebetihlolwa. 

Njengobe luhlolo ngalunye lungete lwaba nekwetsembeka nekwemukeleka lokuphelele, tincumo ngenchubo 
yemfundzi kufanele titsatfwe ngetinhlobo letingetulu kwalunye luhlobo lwekuhlola. Loku kuyinchubomgomo 
yeLuhlolo loluchubekako. Luhlolo loluchubekako lisu lekutsatsa tincumo ngemisebenti leminyenti yemfundzi 
netehlakalo letenteka ngetikhatsi letehlukene ekufundzeni kwakhe. Lufaka ekhatsi imisebenti yekuhlola 
leyentiwa umnyaka wonkhe, kusetjentiswa tindlela letehlukene tekuhlola njengetivivinyo, luhlolo lwekuphela 
kwemnyaka, imiklamo nemisebentisabelo (ema-asayinimenti), temlomo, lokubhalwako nemsebenti wetandla 
nawo uyahlolwa. Bufakazi bemsebenti lowentiwa bafundzi njengencenye yeLuhlolo loluchubekako bugcinwa 
kuphothifoliyo. Tifundvo letehlukene tinemigomo yato ngendlela lekufanele tifakwe ngayo kuphothifoliyo. 
TiCondzisomgomo teluHlelo lwekuFundza tikubeka sobala loku. 

Luhlolo loluchubekako lwentiwa emaklasini etikolo kantsi futsi lubhekene ngco nendlela luhlolo 
loluhlanganiswe ngayo enchubeni yekufundza nekufundzisa nasekufundziseni. Bothishela bakhona kwati 
bafundzi babo ngekubafundzisa malanga onkhe, ngekubuta imibuto, ngekubacaphela, nangekuchumana 
nebafundzi nekubabona uma bachumana nalabanye. 

Luhlolo loluchubekako lufanele lusetjentiswe kuto tonkhe tigaba tekharikhulamu letihlolisiswe ngekubhala 
tivivinyo nemisebentisabelo (ema-asayinimenti) naleyo lehlolisiswe ngaletinye tindlela, njengekwenta, 
kusebentisa bufakazi bekufundza ngekukhuluma nangekwenta. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 

TINDELA TEKUHLOLA 

Kutihlola 

Yonkhe imiPhumela nemaCophelo ekuHlola asobala. Bafundzi bayakwati loko labafanele bakwente. 
Bangabamba lichaza lelimcoka ekutihloleni, ngekuwubuketa umsebenti ngembi kwekutsi umfundzisi ente 
luhlolo lwekugcina. Kutihlola indlela yabo yekufundza kuyincenye lemcoka ekufundzeni. 

Kuhlolana kwabontsanga 

Kuhlolana bodvwa njengabontsanga, basebentisa tinhla tekutikhumbuta nobe imitsetfo lemiselwe kuklomelisa 
(emarubhriki) kusita bonkhe bafundzi labahlolwako nalabo labahlolako. Kwabelana ngemigomo yekuhlola 
kunika bafundzi emandla ekuhlola umsebenti wabo newalabanye. 

Kuhlolwa kwemacembu 

Kusebenta emacenjini ngemphumelelo kungulomunye weMiphumelamcoka. Kuhlola umsebenti wemacembu 
kufaka ekhatsi kutfola bufakazi bekubambisana kwebafundzi emacenjini, kusitana, behlukaniselana imisebenti, 
nekuhlanganisa tiphakamiso tabo kute takhe umkhicito lobumbene nalophatsekako. Kuhlola ngemacembu 
kubuka inchubomgomo kanye nemkhicito. Kufaka ekhatsi kuhlola emakhono etenhlalo, kusetjentiswa 
kwesikhatsi, kusetjentiswa kwetinsita nekusebentisana kwemacembu kanye nemikhicito yawo. 

TINDLELA TEKUGCOGCA BUFAKAZI BEKUHLOLA 

Kunetindlela letehlukene tekugcogca bufakazi. Letinye tato tichazwe lapha ngentansi. 

Luhlolo lwekucaphelisisa 

Loluhlobo lwekuhlola alukahleleki luvumela kucopha tinhlobo letinyenti tebufakazi bebafundzi labehlukene 
nangetikhatsi letehlukene. Loluhlobo lwekuhlola luphatselene nemisebenti lefuna kutsi bafundzi bachumane 
kute bakwati kutfola sisombululo nobe umkhicito lofanako. Kucaphelisisa kufanele kuhlelwe kantsi futsi 
kufanele kusetjentiswe tinsita letifanele tekucaphelisisa. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
Luhlolosivivinyo 

Luhlolosivivinyo luhlelekile kwentela kutfola imiphumela lefanako kubo bonkhe bafundzi ngendlela 
nangesikhatsi lesifanako. Loluhlobo lwekuhlola lunika bufakazi lobucinisekiswe ngemamaki latsite latfolwe 
ngulowo nalowo mfundzi. Nangabe tivivinyo neluhlolo kusetjentiswe kahle kuhlala kungulokubalulekile 
kukharikhulamu ngobe kunika bufakazi lobugcwele baloko lokufundziwe. 

Kuhlola ngemisebenti 

Kuhlola ngekunika imisetjentana yindlela lekuhloswe ngayo kukhombisa emakhono ebafundzi ekusebentisa 
lwati labalutfolile etimeningcondvo letingaketayeleki nangaphandle kweliklasi. Kuhlola imphumelelo 
yalokwentiwako kufaka ekhatsi leto tincenye temsebenti lowentiwa etifundvweni, kutfolwa kutsi bafundzi 
bakhona kangakanani kuhlanganisa ithiyori nekwenta. Imigomo, emacophelo nobe imitsetfo leyengamele 
kuhlolwa kwemsebenti, ichazwe kumarubhiriki noma etinhleni tekutikhumbuta temsebenti, nekusita umfundzisi 
kusebentisa kuncuma lokuceceshiwe ekuhloleni umsebenti walowo nalowo mfundzi. 

KUCOPHA (KUREKHODA) NEKUBIKA 

Kurekhoda nekubika kubandzakanya indlela yekugcogca imininingwane legcogcwe nakuhlolwa kute ihlahlelwe 
ngalokuhlelekile ibuye ishicilelwe ngendlela lengenamaphutsa nalevakalako. 

Tindlela tekucopha 

Kunetindlela letehlukene tekucopha. Kulukhuni kwehlukanisa tindlela tekucopha netindlela tekuhlola 
umsebenti webafundzi. 

Loku lokulandzelako kusibonelo setinsita letehlukene tekucopha: 

¦ tilinganiso; 
¦ tinhla tekutikhumbuta; kanye 
¦ nemitsetfo lemiselwe kuklomelisa / emarubhriki. 
Letinsita tichazwe lapha ngentansi. 

Tilinganiso 

Tilinganiso tindlela lekungunome ngutiphi tekumaka lapho kusetjentiswe khona emasimboli (njengekutsi A 
nobe B) nobe limaki (njenga-5/10 nobe 50%) lelichazwe kabanti kuchumanisa emazinga nenchazelo 
nemphumelelo yemsebenti wemntfwana ladzingekile kutsi kuzuzwe lelo limaki. Umniningwane ubaluleke 
kwendlula lelo zinga lemamaki enchubeni yekufundza nekufundzisa njengobe kunika bafundzi umcondvo 
locacile waloko lokuzuziwe nekutsi kukuphi nobe kubangelwe yini kutsi lizinga lelilindzelikile lingakazuzwa. 
Tindlela takadzeni tekumaka tisebentisa kakhulu tilinganiso ngaphandle kwemininingwane lechazako, lokwenta 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
kubelukhuni kutfola lapho umfundzi aphumelela khona nalapho anebutsakatsaka khona ngekwemiphumela 
lehlosiwe. Emazinga lasitfupha emphumelelo yemakhono asetjentiswe eSitatimendeni seKharikhulamu 
saVelonkhe emaBanga 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) 

Tinhla temisebenti/tinhla tekutikhumbuta 

Tinhla tekutikhumbuta ticuketse titatimende letehlukene tekuchaza loko lokufanele kwentiwe bafundzi 
emsebentini lotsite. Uma sitatimende (luphawu) lesitsite eluhlwini lwekutikhumbuta lungacashelwa 
njengalolwenetiswe ngumfundzi emsebentini wakhe, leso sitatimende siyamakwa. Tonkhe titatimende 
letimakiwe eluhlwini (njengemigomo leyenelisiwe) tichaza loko umfundzi laphumelele kukuzuza. Letinhla 
tekutikhumbuta tisita kakhulu ekuhloleni umsebenti wabontsanga nobe wemacembu. 

Imitsetfo lemiselwe kuklomelisa (emarubhriki) 

Emarubhriki ayinhlanganisela yetilinganiso netinchazelo temazinga. Acuketse emacophelo lenyuka ngemazinga 
lanesilinganisozinga lachaza silinganiso semazinga lemukelekile emsebenti lowemukelekako kulowo nalowo 
mkhakha wesilinganiso. Imitsetfo lemiselwe kuklomelisa idzinga kutsi bothishela bati ngaphandle 
kwekungabata loko lokudzingwa ngumphumela. Emarubhriki angaba ngukhukhulelangoco, lonika sitfombe 
lesiphelele selizinga lelidzingekako, ahlola umsebenti ngalokuphelele, kantsi futsi kungaba ngemarubhriki 
lahlahlelako, wona anika sitfombe lesicacile setimphawu letisobala tesakhiwo semsebenti. Kulesinye sikhatsi 
tihlanganiswa totimbili letinhlobo temarubhriki. TiCondziso tetinHlelo tetiFundvo tinika tibonelo temarubhriki 
esifundvo ngasinye. 

Kwakha irubhrikhi umfundzisi kufanele anake loku: 

¦ 
Nguyiphi imiphumela lehlosiwe? 
¦ 
Nguwaphi emaCophelo ekuHlola lahloswe ngumsebenti? 
¦ 
Nguluphi luhlobo lwebufakazi lobufanele bugcogcwe? 
¦ 
Ngutiphi tincenye talomsebenti letitawuhlolwa? 
¦ 
Ngutiphi tinhlobo tetinsitakuhlola letitawusetjentiswa naletitawufanela leyo naleyo ncenye yemsebenti 
(njengenchubomgomo nemkhicito)? 
¦ 
Nguluphi luhlobo lwelwati lolufanele lube bufakazi? 
¦ 
Nguluphi luhlobo lwemakhono latawusetjentiswa kumbe tinyatselo letitsatfwako? 
¦ 
Nguwaphi ematfuba ekwetfula imibono, emagugu nobe tindlela lekutsatfwa ngato tintfo lavela 
kulomsebenti nekutsi ngukuphi kwaloku lokufanele kuhlolwe nekutsi kanjani? 
¦ 
Ngabe irubhriki yinye itawusetjentiswa ekuphumeleliseni yonkhe imiPhumela nemaCophelo ekuHlola 
nobe lomsebenti udzinga emarubhriki lamanyenti yini? 
¦ 
Mangaki emarubhriki ladzingekile ekuhloleni umsebenti? 
Kuyintfo lebalulekile kutsi umfundzisi acocisane nebafundzi ngemarubhriki ngembikwekutsi bente umsebenti. 
Irubhriki ihlose kuchaza kokubili, kufundza nekusebenta lokumele kubhekiswe kuko, ibuye ibe sikhali 
lesinemandla ekutihloleni. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
Kubika ngemsebenti nemphumelelo (yemfundzi) 

Kubika ngemphumelelo yemsebenti kwatisa bonkhe labatsintsekako nobe labanelutsandvo lwenchubo 
yemfundzi. Uma bufakazi sebugcogciwe bahunyushwa, bothishela kufanele bacophe imiphumela yebafundzi. 
Kufanele kwentiwe imisebenti leyanele yeluhlolosibutselo kute umbiko wente sitatimende ngelizinga 
lemphumela wemfundzi. 

Sitatimente seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 – 12 sisebentisa silinganiso semazinga lasitfupha 
emphumela. Lesilinganiso sikhonjiswe ethebulini 4.1. 

Lithebula: 4.1 Silinganiso semiphumela yeSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga 10 – 12 
(Umgudvu Wekufundza Jikelele) 

Emazinga Tinchazelo Temakhono Emamaki Ngema-% 
6 Imphumelelo ngemalengiso 80 - 100 
5 Imphumelelo ngelicophelo lelisetulu 60 - 79 
4 Imphumelelo ngalokwenelisako 50 - 59 
3 Imphumelelo ngalokulingene 40 - 49 
2 Imphumelelo leyincenye 30 - 39 
1 Imphumelelo ngalokungakeneli 0 - 29 

TINCHAZELO TEMAKHONO ESIFUNDVO 

Kusita ngesilinganisozinga sekuzuzwa kwemiPhumela yekuFundza emaBangeni 10 – 12, emakhono esifundvo 
achaziwe kwehlukanisa loko lokulindzelekile ebangeni ngalinye laloko umfundzi lafanele akwati futsi akuzuze. 
Emazinga lasitfupha ekulinganisa emakhono achaziwe kuleso naleso sifundvo salelo nalelo banga. Letinchazelo 
titawusita bafundzisi kuhlola bafundzi babahlele ngekwemazinga labafanele. Letinchazelo tifinyeta taloko 
lokwendlalwe ngalokubanti kumiPhumela yekuFundza kanye nasemaCophelweni ekuHlola, tibuye tinike 
timphawu letehlukene letiveta imphumelelo yelizinga lelitsite. Lamazinga lehlukene emphumelelo kanye 
nemikhakha yawo yemaphesenti akhonjiswe ethebulini 4.1. 

Kuhambisana nenchubomgomo nekuhlola ngekwemfundvo lemiselwe emakhono konkhe kuhlola lokwentiwa 
etikolweni nangaphandle kufanele kulandzele lemigomo. Emamaki angahle kulesinye sikhatsi asetjentiswe 
ekuhloleni imisebenti letsite kodvwa, imisebenti kufanele ihlolwe ngekulandzela emarubhriki kunekutsi 
kumane nje kumakwe timphendvulo letemukelekako bese kunikwa emamaki ngekwelinani lemathikhi. 
Titatimende temakhono esifundvo tichaza zingancane wemakhono, lwati, tindlela lekutsatfwa ngayo tintfo 

59 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
nemagugu lekufanele kutsi umfundzi akukhombisele kuphumelela kulelo nakulelo zinga lesilinganiso. 
Uma bothishela / bahloli balungisa umsebenti wekuhlola / imibuto, kufanele bacinisekise kutsi leyo mibuto 
icondze luhlangotsi lwemphumela lotsite. Licophelo lekuHlola lelingilo kufanele lisetjentiswe ekwakheni 
emarubhriki ekuhlola lomsebenti / imibuto. Letinchazelo tikhombisa ngalokusobala lizingancane laloko 
lekufanele kuzuzwe kulelo nalelo zinga lesilinganiso. Letinchazelo tikhomba ngalokusobala zingancane 
welizinga lelilindzelekile kuleso naleso sigaba semazinga Tinchazelo temakhono alesifundvo avela ekugcineni 
kwalesehluko. 

KWENDLULISELWA EMABANGENI LALANDZELAKO 

Kwendluliselwa embili emaBangeni eli-10 neli- 11 kutawentiwa esikolweni kuphela, kodvwa kufanele kutsi 
kulandzele imigomo lemisiwe yeSitifiketi SemFundvo nekuCecesha LokuChubekako. Tidzingo, imibandzela, 
imitsetfo yekukhetfwa kwetifundvo nekubonelelwa kwemfundzi kubekwe ngalokusobala emculwini 
Qualifications and Assessment Policy Framework for Grades 10 – 12 (Umgudvu Wekufundza Jikelele) 

SIMO SEMAKHADIMBIKO 

Tinyenti tindlela tekwakha likhadimbiko kodvwa kuncono uma lilula ngoba lilandzeleka kalula, ingce nje uma 
yonkhe imininingwane lebalulekile yelwati loludzingekako ifakiwe. Emakhadimbiko kufanele afake ekhatsi 
imininingwane ngemsebenti wonkhe wemfundzi kufaka ekhatsi loku lokulandzelako: 

¦ 
umphumela walokufundziwe uma ucatsaniswa nemiphumela yekufundza; 
¦ 
lapho umfundzi asebente kahle kakhulu khona; 
¦ 
lusito laludzingako nobe lalutfolile lapho kudzingeke khona; 
¦ 
umbiko lowakhako lophawula ngemsebenti uma ucatsaniswa nemsebenti wakhe wangaphambili/ netidzingo 
tesifundvo; kanye 
¦ 
nenchubekelembili letfutfukako yemfundzi ekwatini indlela lafundza ngayo. 
Kwengeta, emakhadimbiko kufanele afake ekhatsi loku lokulandzelako: 

¦ 
ligama lesikolo; 
¦ 
ligama lemfundzi; 
¦ 
libanga lemfundzi; 
¦ 
umnyaka nethemu; 
¦ 
isiginesha yemtali nobe umondli; 
¦ 
isiginesha yathishela neyathishelanhloko; 
¦ 
lusuku; 
¦ 
lusuku lwekuvalwa nekuvulwa kwesikolo; 
¦ 
sitembu sesikolo; kanye 
¦ 
nelinani lemalanga ekuta nekungeti kwemfundzi esikolweni. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
KUHLOLWA KWEBAFUNDZI LABANETIHIBE TEKUFUNDZA 

Kuhlolwa kwebafundzi labanetihibe tekufundza kutawentiwa njengobe kumisiwe encwadzini i-Qualifications 
and Assessment Policy Framework for Grades 10 – 12 (uMgudvu Wekufundza Jikelele) ngekuhambelana 
nebafundzi labanetihibe tekufundza. Bhekisa ku-White Paper 6 on Special Needs Education: Building on 
Inclusive Education and Training System”. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
TINCHAZELO TEMAKHONO TELULWIMI LWESIBILI LWEKWENGETA


LiBanga 10 
Lizinga S Silinganiso 

6 80-100% 
Imphumelelo 
ngemalengiso 


Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-10 umfundzi 
lophumelele ngemalengiso anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo ngekutetsemba, 
lokunemicabango lehambelanako nalehlangene; 
khombisa kucikelela nekusebentisa lulwimi 
loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile 
kute abone, ahumushe, ahlahlele abuye achaze 
lwati ngekwetinhloso letehlukene; sebentisa 
lulwimi ngekushelela etimeni letehlukene 
letetayelekile tekuchumana. 
¦ 
humusha, ahlahlele abuye achaze ematheksthi 
ngemphumelelo nangekutetsemba aphinde 
abone lwati lolutsite ngalokulungile uma 
afundza nobe ehlwaya; khombisa kuvisisisa 
lokujulile abuye anike imibono yakhe ayesekele 
ngalokucacile; fundza ngalokuvakalako 
ngendlela leshelelako ngemalengiso; khombisa 
luvelo lwemibono lehlukene kanye netindzaba 
temasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi lanemicabango 
lehambelanako, lehlangene nalelungile; cikelela 
tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, 
timogcondvo netakhiwo; kha imicabango 
nemibono ngalokuchubekako, ngalokuhhungako 
nangekuticambela; buyeketa abuye ahlele 
umbhalo ngekutimela kute akhicite ematheksthi 
lentiwe ncono. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-11 umfundzi 
lophumelele ngemalengiso anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo, lotinemicabango 
lehambelanako, nalehlangene ngekutetsemba; 
khombisa kucaphelisisa abuye asebentise 
lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; lalela 
ngalokujulile kute abone ahumushe, ahlahlele 
abuye achaze lwati ngalokulungile 
ngekwetinhloso letehlukene; sebentisa lulwimi 
ngekushelela etimeni letinhlobo letehlukene 
tekuchumana. 
¦ 
humusha, ahlahlele, ahlole abuye chaze 
ematheksthi ngemphumelelo nangekutetsemba, 
abuye abone lwati lolutsite ngalokulungile uma 
afundza nanobe ehlwaya; khombisa kuvisisisa 
lokujulile abuye anike imibono yakhe ayesekele 
ngalokucacile; fundza ngalokuvakalako 
ngendlela leshelela ngemalengiso; khombisa 
luvelo lwemibono lehlukene kanye netindzaba 
temasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi lanemicabango 
lehambelanako nalehlangene ngalokulungile; 
cikelela tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, 
tinhloso, timongcondvo netakhiwo; kha 
imicabango nemibono ngalokuchubekako, 
ngalokuhhungako nangekuticambela; buyeketa 
abuye ahlele umbhalo ngekutimela, kute akhicite 
ematheksthi lentiwe ncono. 
Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-12 umfundzi 
lophumelele ngemalengiso anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo, lotinemicabango 
lehambelanako nalekuhlangene ngekutetsemba; 
khombisa kucaphelisisa abuye asebentise 
lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho 
ngalokucacile; lalela ngalokujulile kute abone, 
ahumushe, ahlahlele, abuye achaze lwati 
ngalokulungile ngekwetinhloso letehlukene; 
sebentisa lulwimi ngalokushelelako etimeni 
letibanti letehlukene tekuchumana. 
¦ 
humusha, ahlahlele, abuye achaze ematheksthi 
ngemphumelelo nangekutetsemba, abuye abone 
lwati lolutsile ngalokulungile uma afundza 
nanobe ehlwaya; khombisa kuvisisa lokujulile 
abuye anike imibono yakhe ayesekele 
ngalokucacile; fundza ngalokuvakalako 
ngendlela leshelela ngemalengiso; khombisisa 
luvelo lwemibono leyehlukene kanye netindzaba 
temasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi lanemicabango 
lehambelenako nalehlangene ngalokulungile; 
cikelela tinhlobo letehlukene tetetsamelilwati, 
tinhloso, timongcondvo netakhiwo 
ngemphumelelo; kha imicabango nemibono 
ngalokuchubekako, ngalokuhhungako 
nangekuticambela; buyeketa abuye ahlele 
umbhalo ngekutimela kute akhicite ematheksthi 
lalungile. 
63 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Lizinga S Silinganiso Tinchazelo temakhono 
6 80-100% 
Imphumelelo 
ngemalengiso 
(Iyachubeka) 
¦ visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi 
ngalokulungile nangekutetsemba; bona, 
ahumushe abuye achaze tinshokutsi nemisebenti 
yemagama netakhiwo temagama 
ngemphumelelo; sebentisa tinhlobo letehlukene 
tetakhi temisho ngekwetinhloso tekusebentisa 
lulwimi lwemalanga onkhe; khombisa 
kusebentisa luhlelo nesilulumagama 
ngemalengiso. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
Tinchazelo temakhono 

¦ 
visisa buye asebentise takhi netimiso telulwimi 
ngalokulungile nangekutetsemba; bona, 
ahumushe abuye achaze tinshokutsi nemisebenti 
yemagama netakhiwo temagama 
ngemphumelelo; sebentisa tinhlobo letehlukene 
tetakhi temisho ngekwetinhloso tekusebentisa 
lulwimi lwemalanga onkhe; khombisa 
kusebentisa luhlelo nesilulumagama 
ngemalengiso. 
Tinchazelo temakhono 

¦ 
visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi 
ngalokulungile nangekutetsemba; bona, 
ahumushe abuye achaze tinshokutsi nemisebenti 
yemagama netakhiwo temagama 
ngemphumelelo lenkhulu; sebentisa tinhlobo 
letibanti letehlukene tetakhi temisho 
ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi 
lwemalanga onkhe; khombisa kusebentisa 
luhlelo nesilulumagama ngemalengiso. 
65 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Lizinga S Silinganiso 

5 60-79% 
Imphumelelo 
ngelicophelo lesisetulu 


Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-10 umfundzi 
lophumelele ngelicophelo lelisetulu anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo ngekutetsemba, 
lokunemicabango lehambelanako nalehlangene 
esikhatsini lesinyenti; khombisa kucikelela 
lokwemukelekako nekusebentisa lulwimi 
loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile 
kute abone lwati ngekwetinhloso letehlukene 
kodvwa akhombise kungabata uma ahumusha, 
ahlahlela nanobe achaza; sebentisa lulwimi 
ngekushelela esikhatsini lesinyenti etimeni 
letetayelekile tekuchumana; 
¦ 
bona lwati esikhatsini lesinyenti ngekutetsemba 
uma afundza nanobe ehlwaya kodvwa 
akhombise kungabata uma ahumusha, ahlahlela 
nanobe achaza ematheksthi; khombisa kuvisisa 
lokuhle, anike abuye esekele imibono yakhe 
ngalokufanele; fundza ngalokuvakalako 
nangekushelela esikhatsini lesinyenti; khombisa 
luvelo lwemibono lehlukene kanye netindzaba 
temasiko esikhatsini lesinyenti. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi lanemicabango 
lehambelanako, lehlangene nalelungile 
esikhatsini lesinyenti kodvwa abe enta 
emaphutsa; cikelela tinhlobo letehlukene 
tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo kanye 
netakhiwo esikhatsini lesinyenti; kha 
imicabango nemibono ngalokuchubekako 
nangalokuhhungako esikhatsini lesinyenti, 
akhombisa bufakati lobutsite bekuticambela; 
buyeketa abuye ahlele umbhalo ngekusitwa kute 
akhicite ematheksthi lancono. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-11 umfundzi 
lophumelele ngelicophelo lelisetulu anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo ngekutetsemba, 
lokunemicabango lehambelanako nalehlangene 
esikhatsini lesinyenti; khombisa kucikelela 
lokwemukelekako nekusebentisa lulwimi 
loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile 
kute abone abuye ahumushe lwati 
ngekwetinhloso letehlukene kodvwa ngalesinye 
sikhatsi akhombise kungabata uma ahlahlela 
nanobe achaza; sebentisa lulwimi ngekushelela 
esikhatsini lesinyenti etimeni letehlukene 
tekuchumana. 
¦ 
bona abuye ahumushe lwati esikhatsini 
lesinyenti ngekutetsemba uma afundza nanobe 
ehlwaya kodvwa akhombise kungabata uma 
ahlahlela nobe achaza ematheksthi; khombisa 
kuvisisa lokuhle, anike abuye esekele imibono 
yakhe ngalokucacile; fundza ngalokuvakalako 
ngendlela leshelela ngemalengiso esikhatsini 
lesinyenti; khombisa luvelo lwemibono 
lehlukene kanye netindzaba temasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi lanemicabango 
lehambelanako, lehlangene nalelungile 
esikhatsini lesinyenti, kodvwa abe enta 
emaphutsa latsite; cikelela tinhlobo letehlukene 
tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo kanye 
netakhiwo, esikhatsini lesinyenti; kha 
imicabango nemibono esikhatsini lesinyenti 
ngalokuchubekako nangalokuhhungako 
akhombisa kuticambela lokutsile; buyekela 
abuye ahlele umbhalo ngekutimela esikhatsini 
lesinyenti, kute akhicite ematheksthi lancono. 
Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-12 umfundzi 
lophumelele ngelicophelo lelisetulu anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo ngekutetsemba, 
lokunemicabango lehambelanako nalehlangene 
esikhatsini lesinyenti; khombisa kucikelela 
lokwemukelekako nekusebentisa lulwimi 
loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngalokujulile 
kute abone abuye ahumushe lwati 
ngekwetinhloso letehlukene kodvwa ngalesinye 
sikhatsi akhombise kungabata uma ahlahlela 
nanobe achaza; sebentisa lulwimi ngekushelela 
esikhatsini lesinyenti etimeni letibanti 
letehlukene tekuchumana. 
¦ 
bona abuye ahumushe lwati esikhatsini 
lesinyenti ngekutetsemba uma afundza nanobe 
ehlwaya kodvwa akhombise kungabata uma 
ahlahlela nobe achaza ematheksthi; khombisa 
kuvisisa lokuhle, anike abuye esekele imibono 
yakhe ngalokucacile; fundza ngalokuvakalako 
ngendlela leshelela ngemalengiso esikhatsini 
lesinyenti; khombisa luvelo lwemibono 
lehlukene kanye netindzaba temasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi lanemicabango 
lehambelanako, lehlangene nalelungile 
esikhatsini lesinyenti; cikelela tinhlobo 
letehlukene tetetsamelilwati, tinhloso, 
timongcondvo kanye netakhiwo esikhatsini 
lesinyenti; kha imicabango nemibono esikhatsini 
lesinyenti ngalokuchubekako 
nangalokuhhungako akhombisa kuticambela 
lokutsile; buyekela abuye ahlele umbhalo 
ngekutimela esikhatsini lesinyenti, kute akhicite 
ematheksthi lancono. 
67 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Lizinga S Silinganiso Tinchazelo temakhono 
5 60-79% ¦ visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi 
Imphumelelo 
ngelicophelo lelisetulu 
(Iyachubeka) 
ngalokulungile nangekutetsemba esikhatsini 
letinyenti; bona, ahumushe abuye achaze 
tinshokutsi nemisebenti yemagama netakhiwo 
temagama esikhatsini lesinyenti; sebentisa 
tinhlobo letehlukene tetakhi temisho 
ngekwetihloso tekusebentisa lulwimi 
lwemalanga onkhe kodvwa abe enta emphutsa 
latsite; khombisa kusebentisa luhlelo 
nesilulumagama ngelicophelo lelisetulu. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
Tinchazelo temakhono 

¦ 
visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi 
ngalokulungile nangekutetsemba esikhatsini 
lesinyenti; bona, ahumushe abuye achaze 
inshokutsi nemisebenti yemagama netakhiwo 
temagama esikhatsini lesinyenti; sebentisa 
tinhlobo letehlukene tetakhi temisho 
ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi 
lwemalanga onkhe kodvwa abe enta emphutsa 
latsite; khombisa kusebentisa luhlelo 
nesilulumagama ngelicophelo lelisetulu. 
Tinchazelo temakhono 

¦ 
visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi 
ngalokulungile nangekutetsemba esikhatsini 
lesinyenti; bona, ahumushe abuye achaze 
inshokutsi nemisebenti yemagama netakhiwo 
temagama; sebentisa tinhlobo letehlukene 
tetakhi temisho ngekwetinhloso tekusebentisa 
lulwimi lwemalanga onkhe kodvwa abe enta 
emphutsa latsite; khombisa kusebentisa luhlelo 
nesilulumagama ngelicophelo lelisetulu. 
69 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Lizinga S Silinganiso 

4 50-59% 
Imphumelelo 
ngalokwenenelisako 


Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-10 umfundzi 
lophumelele ngalokwenelisako anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo ngekusheshisa 
nangekukhutsala lokunekutetsemba 
lokwenelisako, lokunemicabango 
lehambelanako nalehlangene ngalisinye sikhatsi; 
khombisa kucikelela lokwenelisako 
nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo 
nenhlonipho; lalela ngekujula lokwenelisako 
kute abone lwati kodvwa udzinga lusito uma 
ahumusha, ahlahlela nanobe achaza; sebentisa 
lulwimi ngekushelela lokwenelisako etimeni 
letetayelekile tekuchumana. 
¦ 
bona abuye ahumushe lwati ngekutetsemba 
lokwenelisako uma afundza nanobe ehlwaya 
kodvwa utfola bumatima uma ahlahlela nanobe 
achaza ematheksthi; khombisa kuvisisa 
lokwenelisako, kantsi angahlala njalo anika 
abuye acinisekise tiphakamiso takhe esikhatsini 
lesinyenti; fundza ngalokuvakalako nangendlela 
leshelela ngalokwenelisako; khombisa luvelo 
lolwenelisako lwemibono lehlukene kanye 
netindzaba temasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule kahle ematheksthi 
ngalokwenelisako kodvwa kulesinye sikhatsi 
ematheksthi akhombisa kwesweleka 
kwemicabango lehambelanako lehlangane 
nalelungile; cikelela tinhlobo letehlukene 
tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo 
netakhiwo ngekusitwa; kha imicabango nemibono 
ngendlela lecondze ngalokwenelisako 
nangalokungagucuki; buyeketa abuye ahlele 
umbhalo ngekusitwa njalo kute akhicite 
ematheksthi lentiwe ncono ngalokwenelisako. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-11 umfundzi 
lophumelele ngalo kwenelisako anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo ngekusheshisa 
nangekukhutsala, lokunekutetsemba 
lokwenelisako lokunemicabango, lehambelanako 
nalehlangene ngalisinye sikhatsi; khombisa 
kucikelela lokwenelisako nekusebentisa lulwimi 
loluveta luvelo nenhlonipho; lalela ngekujula 
lokwenelisako kute abone lwati kodvwa udzinga 
lusito uma ahumusha, ahlahlela nanobe achaza; 
sebentisa lulwimi ngekushelela lokwenelisako 
etimeni tekuchumana. 
¦ 
bona abuye ahumushe lwati ngekutetsemba 
lokwenelisako uma afundza nanobe ehlwaya 
kodvwa udzinga lusito uma ahlahlela nanobe 
achaza ematheksthi; khombisa kuvisisa 
lokwenelisako, anike abuye acinisekise 
tiphakamiso takhe; fundza ngalokuvakalako 
nangendlela leshelela ngalokwenelisako; 
khombisa luvelo lolwenelisako lwemibono 
lehlukene kanye netindzaba temasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule kahle ematheksthi 
ngalokwenelisako kodvwa kulesinye sikhatsi 
ematheksthi akhombise kwesweleka 
kwemicabango lehambelanako, lehlangene 
nalelungile; cikelela tinhlobo letehlukene 
tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo 
netakhiwo ngekusitwa lokutsite; kha imicabango 
nemibono ngendlela lecondze ngalokwenelisako 
nangalokungagucuki; buyeketa abuye ahlele 
umbhalo ngekusitwa kute akhicite ematheksthi 
lentiwe ncono ngalokwenelisako. 
Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-11 umfundzi 
lophumelele ngelizinga lelemukelekako anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo ngekusheshisa 
nangekukhutsala, ngekutetsemba lokwenelisako, 
lokunemicabango lehambelanako nalehlangene 
ngalisinye sikhatsi; khombisa kucikelela 
lokwenele nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo 
nenhlonipho; lalela ngekujula lokwenelisako 
kute abone abuye ahumushe lwati kodvwa 
udzinga lusito uma ahlahlela nanobe achaza; 
sebentisa lulwimi ngekushelela lokwenelisako 
etimeni tekuchumana. 
¦ 
bona abuye ahumushe lwati ngekutetsemba 
lokwenelisako uma afundza nanobe ehlwaya 
kodvwa udzinga lusito uma ahlahlela nanobe 
achaza ematheksthi; khombisa kuvisisa 
lokwenelisako anike abuye acinisekise 
tiphakamiso takhe; fundza ngalokuvakalako 
nangendlela leshelela ngalokwenelisako; 
khombisa luvelo lolwenelisako lwemibono 
lehlukene kanye netindzaba emasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule kahle ematheksthi 
ngalokwenelisako kodvwa kulesinye sikhatsi 
ematheksthi akhombise kwesweleka 
kwemicabango lehambelanako lehlangene 
nalelungile; cikelela tinhlobo letehlukene 
tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo 
netakhiwo ngekusitwa lokutsite; kha imicabango 
nemibono ngendlela lecondze ngalokwenelisako 
nangalokungagucuki; buyeketa abuye ahlele 
umbhalo ngekusitwa kute akhicite ematheksthi 
lentiwe ncono ngalokwenelisako. 
¦ 
vivisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi 
71 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Lizinga S Silinganiso Tinchazelo temakhono 
4 50-59% ¦ vivisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi 
Imphumelelo 
ngalokwenelisako 
(Iyachubeka) 
ngalokulunge ngalokwenelisako; bona, 
ahumushe abuye achaze tinshokutsi nemisebenti 
yemagama netakhiwo temagama 
ngalokwenelisako nangalokulungile uma atfola 
lusito; sebentisa takhi letehlukene temisho 
ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga 
onkhe kodvwa esikhatsini lesinyenti enta 
emaphutsa; khombisa kusebentisa luhlelo 
nesilulumagama ngalokwenelisako. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
Tinchazelo temakhono 

¦ 
vivisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi 
ngekulunga lokwemukelekako; bona, ahumushe 
abuye achaze tinshokutsi nemisebenti 
yemagama netakhiwo temagama 
ngalokwenelisako nangalokulungile uma atfola 
lusito; sebentisa takhi letehlukene temisho 
ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwamalanga 
onkhe kodvwa esikhatsini lesinyenti enta 
emaphutsa; khombisa kusebentisa luhlelo 
nesilulumagama ngalokwenelisako. 
Tinchazelo temakhono 

ngekulunga lokwemukelekako; bona, ahumushe 
abuye achaze tinshokutsi nemisebenti 
yemagama netakhiwo temagama 
ngalokwenelisako nangalokulungile uma atfola 
lusito; sebentisa takhi letehlukene temisho 
ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwamalanga 
onkhe kodvwa enta emaphutsa; khombisa 
kusebentisa luhlelo nesilulumagama 
ngalokwenelisako. 

73 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Lizinga S Silinganiso 

3 40-49% 
Imphumelelo 
ngalokulingene 


Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-10 umfundzi 
lophumelele ngalokulingene anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo ngekutetsemba 
lokulingene, lokunemicabango lehambelanako 
nalehlangene, kodvwa abe adzinga kusheshisa 
njalo; khombisa kucikelela lokulingene abuye 
asebentise lulwimi loluveta luvelo nenhlonipho; 
lalela ngalokujule ngalokulingene kute abone 
lwati kodvwa angahumusha, ahlele abuye 
achaze ematheksthi kuphela uma asitwa njalo; 
sebentisa lulwimi ngekushelela lokulingene 
etimeni letetayetekile tekuchumana. 
¦ 
fundza abuye ehlwaye kodvwa esikhatsini 
lesinyenti ahlangabetane nebumatima uma 
abona, ahumusha, ahlahlela nanobe achaza 
ematheksthi ngekutimela; khombisa kuvisisa 
ngalokulingene kodvwa angabate uma anika 
nanobe esekela imibono yakhe; fundza 
ngalokuvakalako nangekushelela lokulingene; 
khombisa luvelo lolulingene lwemibono 
lehlukene netindzaba netemasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi kahle 
ngalokwenele kodvwa esikhatsini lesinyenti 
ematheksthi akhombisa kweswela kuhambelana, 
kuhlangana kanye nekulunga kwemicabango; 
cikelela ngalokulingene tinhlobo letehlukene 
tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo 
netakhiwo ngekusitwa; kha imibono 
nemicabango ngalokwenelisako nangendlela 
lecondze ngco uma atfola lusito njalo; buyeketa 
abuye ahlele umbhalo kodwa abe adzinga lusito 
njalo kute acedze emaphutsa latsikameta kabi 
inshokutsi. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-11 umfundzi 
lophumelele ngalokulingene anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo ngekutetsemba 
lokukingene lokunemicabango lehambelanako 
nalehlangene kodvwa abe adzinga kusheshisa 
njalo; khombisa kucikelela lokwenele 
nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo 
nenhlonipho; lalela ngekujula lokulingene kute 
abone lwati kodvwa abe nebumatima uma 
ahluta, ahumusha nanobe achaza ematheksthi; 
sebentisa lulwimi ngekushelela lokulingene 
etimeni letetayelekile tekuchumana; 
¦ 
bona lwati ngalokulingene uma afundza nanobe 
ehlwaya kodvwa utfola bumatima njalo 
ekuhumusheni, ekuhlahleleni nasekuchazeni 
ematheksthi ngekutimela; khombisa kuvisisa 
lokwenele kodvwa angabate uma anika nanobe 
esekela imibono yakhe; fundza ngalokuvakalako 
nangendlela leshelela ngalokwenele; khombisa 
luvelo lolulingene lwemibono leyehlukene 
kanye netindzaba temasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi ngalokwenele 
kahle kodvwa ematheksthi akhombisa kweswela 
kuhambelana, kuhlangana kanye nekulunga 
kwemicabango; cikelela tinhlobo letehlukene 
tetetsamelilwati tinhloso, timongcondvo 
netakhiwo ngalokulingene; kha imicabango 
yakhe ngalokwenele nangendlela lecondze ngco 
ngekutfola lusito; buyeketa abuye ahlele 
umbhalo kodvwa abe adzinga lusito njalo kute 
acedze emaphutsa latsikameta inshokutsi. 
Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-12 umfundzi 
lophumelele ngalokulingene anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo ngekutetsemba 
lokulingene lokunemicabango lehambelanako 
nalehlangene kodvwa abe adzinga kusheshisa 
ngalesinye sikhatsi; khombisa kucikelela 
lokwenele nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo 
nenhlonipho; lalela ngekujula lokwenele kute 
abone abuye ahumushe lwati kodvwa abe 
nebumatima uma ahlahlela nanobe achaza 
ematheksthi; sebentisa lulwimi ngekushelela 
lokwenele etimeni letehlukene tekuchumana. 
¦ 
bona lwati ngalokwenele uma afundza nanobe 
ehlwaya kodvwa ngalesinye sikhatsi utfola 
bumatima ekuhumusheni, ekuhlahleleni 
nasekuchazeni ematheksthi ngekutimela; 
khombisa, kuvisisa lokwenele kodvwa angabate 
uma anika nanobe esekela imibono yakhe; 
fundza ngalokuvakalako nangendlela leshelela 
ngalokulingene; khombisa luvelo lolulingene 
lwemibono leyehlukene kanye netindzaba 
temasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi ngalokulingene 
kahle kodvwa ematheksthi akhombisa kweswela 
kuhambelana, kuhlangana kanye nekulunga 
kwemicabango; cikelela tinhlobo letehlukene 
tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo 
netakhiwo ngalokulingene; kha imicabango 
yakhe ngalokulingene ngendlela lecondze ngco 
ngekutfola lusito; buyeketa abuye ahlele 
umbhalo abe adzinga lusito kute acedze 
emaphutsa latsikameta inshokutsi ngalesinye 
sikhatsi. 
75 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Lizinga S Silinganiso Tinchazelo temakhono 
3 40-49% ¦ visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi 
Imphumelelo 
ngalokulingene 
(Iyachubeka) 
ngalokwenele kodvwa ente emphutsa 
lamanyenti ebudlabha; bona, ahumushe, abuye 
achaze tinshokutsi nemisebenti yemagama 
netakhiwo temagama ngalokwenele uma atfola 
lusito njalo; sebentisa takhi letehlukene temisho 
ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi 
lwemalanga onkhe kodvwa ente emaphutsa 
lamanyenti lamabi; khombisa kusebentisa 
luhlelo nesilulumagama ngalokulingene. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
Tinchazelo temakhono Tinchazelo temakhono 
¦ visisa abuye asebentise takhi netimso telulwimi 
ngalokwenele kodvwa ente emaphutsa 
ebudlabha; bona, ahumushe abuye achaze 
tinshokutsi nemisebenti yemagama netakhiwo 
temagama ngalokwenele uma atfola lusito; 
sebentisa takhi letehlukene temisho 
¦ visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi 
ngalokwenele kodvwa ente emaphutsa 
ebudlabha; bona, ahumushe abuye achaze 
tinshokutsi nemisebenti yemagama netakhiwo 
temagama ngalokwenele uma atfola lusito; 
sebentisa takhi letehlukene temisho 
ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi 
lwamalanga onkhe kodvwa ente emaphutsa 
lamabi; khombisa kusebentisa luhlelo 
nesilulumagama ngalokulingene. 
ngekwetinhloso tekusebentisa lulwimi 
lwamalanga onkhe kodvwa ente emaphutsa 
lamanyeti; khombisa kusebentisa luhlelo 
nesilulumagama ngalokulingene. 

77 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Lizinga S Silinganiso 

2 
30-39% 

Imphumelelo ngencenye 


Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-10 umfundzi 
lophumelele ngencenye anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo kodvwa ngahle 
tingakhombisi kuhambelana nekuhlangana 
kwemicabango; khombisa kungavamisi 
kucikelela nekusebentisa lulwimi loluveta luvelo 
nenhlonipho; hle angalaleli ngalokujulile kute 
abone lwati abuye angavami kuhumusha, 
kuhlahlela nekuchaza ematheksthi nanobe atfola 
lusito; ndlulisa umlayeto losisekelo ngalesinye 
sikhatsi kakhulu etimeni letetayelekile 
tekuchumana kodvwa angavami kushelela. 
¦ 
humusha, ahlahlele abuye achaze ematheksthi 
ngalokungakavami kutimela nangalokulungile 
uma afundza nanobe ehlwaya; hle angakhombisi 
kuvisisa nobe kunika nekwesekela imibono 
yakhe; fundza ngalokuvakalako nangendlela 
leshelelako ngalokungakavami; khombisa 
kungabi neluvelo lwemibono lehlukene kanye 
netindzaba temasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi lanemicabango 
lengavami kuhambelana, kuhlangana nobe 
kulunga; cikelela ngalokungakavami 
tetsamelilwati, tinhloso netakhiwo letehlukene 
nanobe atfola lusito njalo; kha imicabango 
nemibono lesisekelo kuphela uma atfola lusito 
kodvwa ngalokungakacondzi ngco kantsi futsi 
inshokutsi ihlala iphazamisekile ngemaphutsa 
lamabi; khombisa bufakazi lobuncane 
bekubuyeketa nekuhlela nobe atfola lusito njalo. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-11 umfundzi 
lophumelele ngencenye anga nge: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo kodvwa ngahle 
tingakhombisi kuhambelana nobe kuhlangana 
kwemicabango; khombisa ngalokungakavami 
kukucikelela nobe kusebentisa lulwimi loluveta 
luvelo nenhlonipho; hle angalaleli ngalokujulile 
kute abone lwati kantsi utfola bumatima uma 
ahumusha, ahlahlela nanobe achaza ematheksthi 
nanobe atfola lusito; ndlulisa umbikosisekelo 
kulesinye sikhatsi etimeni letetayelekile 
tekuchumana kodvwa angavami kukwenta 
ngalokushelelako. 
¦ 
humusha, ahlahlele abuye achaze ematheksthi 
ngalokungakavami kutimela nangalokulungile 
uma afundza nanobe ehlwaya; khombisa 
kuvisisa lokuncane kantsi akakavami kunika 
nekwesekela imibono yakhe; fundza 
ngalokuvakalako kodwa angavami kushelela; 
khombisa luvelo lwemibono leyehlukene 
netindzaba temasiko ngalokungakavami. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi lanemicabango 
lengavami kuhambelana, kuhlangana nekulunga; 
cikelela ngalokuyincenye tinhlobo letehlukene 
tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo 
netakhiwo ngalokungakavami nanobe asitwa; 
kha imicabango nemibono lesisekelo kodvwa 
kube kungakacondzi ngco kantsi inshokutsi 
iphazanyiswa maphutsa lamabi; khombisa 
bufakazi lobuncane bekubuyeketa nekuhlela 
nanobe asitwa njalo. 
Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-12 umfundzi 
lophumelele ngencenye anga nge: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo kodvwa ngahle 
tingakhombisi kuhambelana nobe kuhlangana 
kwemicabango; khombisa ngalokungakavami 
kucikelela nobe kusebentisa lulwimi loluveta 
luvelo nenhlonipho; hle angalaleli ngalokujulile 
kute abone abuye ahumushe lwati kantsi utfola 
bumatima uma ahlahlela nobe achaza 
ematheksthi nanobe atfola lusito; ndlulisa 
umbikosisekelo ngalesinye sikhatsi etimeni 
letetayelekile tekuchumana kodvwa angavami 
kuwenta ushelele. 
¦ 
humusha, ahlahlele abuye achaze ematheksthi 
ngalokungakavami kutimela nangalokulungile 
uma afundza nanobe ehlwaya; khombisa 
kuvisisa lokuncane kantsi akakavami kunika 
nekwesekela imibono yakhe; fundza 
ngalokuvakalako kodvwa angavami kushelela; 
khombisa kungabi neluvelo lwemibono 
leyehlukene kanye netindzaba temasiko 
ngalokungakavami. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi lanemicabango 
lengavami kuhambelana, kuhlangana nekulunga; 
cikelela ngalokuyincenye tinhlobo letehlukene 
tetetsamelilwati, tinhloso, timongcondvo 
netakhiwo ngalokungakavami; kha imicabango 
nemibono lesisekelo kodvwa kube 
kungakacondzi ngco kantsi inshokutsi 
iphazanyiswa maphutsa; khombisa bufakazi 
lobuncane bekubuyeketa nekuhlela nanobe 
asitwa njalo. 
79 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Lizinga S Silinganiso Tinchazelo temakhono 
2 30-39% ¦ visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi 
Imphumelelo ngencenye 
(Iyachubeka) 
ngalokungakavami abuye ente emaphutsa 
lamanyenti lamabi; bona, ahumushe abuye 
achaze ngalokungakavami tinshokutsi 
nemisebenti yemagama netakhiwo temagama 
nanobe atfola lusito njalo; sebentisa takhi 
temisho letilula kuphela ngetinhloso 
tekusebentisa lulwimi lwemalanga onkhe abuye 
ente emaphutsa lamanyenti; kombisa 
kusebentisa luhlelo nesilulmagama 
ngemphumelelo leyincenye. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
Tinchazelo temakhono 

¦ 
visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi 
ngalokungakavami abuye ente emaphutsa 
lamabi; bona, ahumushe abuye achaze 
ngalokungakavami tinshokutsi nemisebenti 
yemagama netakhiwo temagama nanobe atfola 
lusito; sebentisa takhi temisho letilula kuphela 
ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga 
onkhe abuye ente emaphutsa lamanyenti; 
khombisa kusebentisa luhlelo nesilulumagama 
ngemphumelelo leyincenye. 
Tinchazelo temakhono 

¦ 
visisa abuye asebentise takhi netimiso telulwimi 
ngalokungakavami abuye ente emaphutsa 
lamabi; bona, ahumushe abuye achaze 
ngalokungakavami tinshokutsi nemisebenti 
yemagama netakhiwo temagama nanobe atfola 
lusito; sebentisa takhi temisho letilula kuphela 
ngetinhloso tekusebentisa lulwimi lwemalanga 
onkhe abuye ente emaphutsa; khombisa 
kusebentisa luhlelo nesilulumagama 
ngemphumelelo leyincenye. 
81 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Lizinga S Silinganiso 

1 0-29% 
Imphumelelo 
ngalokungenelisi 


Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-10 umfundzi 
lophumelele ngalokungenelisi anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo kodvwa 
ngekungingita lokunetikhawu letindze 
nangendlela lembi yekujuba emagama; 
khombisa kucikelela lokuncane kakhulu nobe 
kusebentisa lulwimi loluveta luvelo 
nenhlonipho; bona ahumushe, ahlahlele nobe 
achaze lwati ngalokungenelisi uma alalela 
ngenca yelizinga leliphasi kakhulu lemakhono 
ekulalela; chumana ngalokungenelisi ngenca 
yesilulumagama nekusebentisa lulwimi 
lokusezingeni leliphasi kakhulu. 
¦ 
hle angaboni, angahumushi, angahlahleli nobe 
angachazi ematheksthi nakancane, uma afundza 
nanobe ehlwaya; khombisa kungavisisi 
nakancane, kunika nobe kwesekela imibono 
yakhe; hle angafundzi ngalokuvakalako; hle 
angakhombisi nakancane luvelo kwemibono 
lehlukene kanye netindzaba temasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi lanemicabango 
lengahambelani, lengahlangani nalengakalungi; 
cikelela tetsamelilwati, inhloso, simongcondvo 
nesakhiwo ngalokungenelisi uma abhala nanobe 
etfula; khicita kuphela umbhalo lodidako 
logcwele emaphutsa nalongafundzeki, ngenca 
yekuhumusha kabi tihloko nelizinga leliphasi 
lekusebentisa lulwimi; khombisa kungabi 
nabufakazi bekubuyeketa nobe bekuhlela 
umbhalo, abuye ehluleke kwenta ncono 
umsebenti nobe ahlala asitwa njalo. 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-11 umfundzi 
lophumelele ngalokungenelisi anga: 

¦ 
coca abuye etfule temlomo kodvwa 
ngekungingita lokunetikhawu nangendlela 
yekujuba emagama; khombisa kucikelela 
lokuncane kakhulu nobe kusebentisa lulwimi 
loluveta luvelo nenhlonipho; hle angaboni, 
angahumushi, angahlahleli nobe angachazi 
nakancane lwati uma alalela ngenca yelizinga 
leliphasi kakhulu lemakhono ekulalela; chumana 
ngalokungenelisi ngenca yesilulumagama 
nekusebentisa lulwimi lokusezingeni leliphasi 
kakhulu. 
¦ 
hle angaboni, angahumushi, angahlahleli nobe 
angachazi ematheksthi nakancane uma afundza 
nanobe ehlwaya; khombisa kungavisisi 
nakancane, kumbe anike nobe esekele imibono 
yakhe; hle angafundzi ngalokuvakalako; hle 
angakhombisi nakancane luvelo lwemibono 
lehlukene kanye netindzaba temasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi lanemicabango 
lengahambelani, lengahlangani lengakalungi; 
cikelela tetsamelilwati, inhloso, simongcondvo 
nesakhiwo ngalokungenelisi uma abhala nanobe 
etfula; khicita kuphela umbhalo lodidako 
logcwele emaphutsa nalongafundzeki, ngenca 
yekuhumusha kabi tihloko nelizinga leliphasi 
lekusebentisa lulwimi; khombisa kungabi 
nebufakazi bekubuyeketa nobe kuhlela umbhalo, 
abuye ehluleke kwenta ncono umsebenti nanobe 
asitwa njalo. 
Tinchazelo temakhono 

Ekugcineni kweliBanga leli-12 umfundzi 
lophumelele ngalokungenelisi anga: 

¦ 
coca abuye etfula temlomo kodvwa 
ngekungingita lokunetikhawu nangendlela 
yekujuba emagama; khombisa kucikelela 
lokuncane kakhulu nobe kusebentisa lulwimi 
loluveta luvelo nenhlonipho; hle angaboni, 
angahumushi, angahlahleli nobe angachazi 
nakancane lwati uma alalela ngenca yelizinga 
leliphasi lemakhono ekulalela; chumana 
ngalokungenelisi ngenca yesilulumagama 
nekusebentisa lulwimi lokusezingeni leliphasi 
kakhulu. 
¦ 
hle angaboni, angahumushi, angahlahleli nobe 
angachazi ematheksthi nakancane uma afundza 
nanobe ehlwaya; khombisa kungavisisi 
nakancane, kumbe anike nobe esekele imibono 
yakhe; hle angafundzi ngalokuvakalako; hle 
angakhombisi nakancane luvelo lwemibono 
lehlukene kanye netindzaba temasiko. 
¦ 
bhala abuye etfule ematheksthi lanemicabango 
lengahambelani, lengahlangani nalengakalungi; 
cikelela tetsamelilwati, inhloso, simongcondvo 
nesakhiwo ngalokungenelisi uma abhala nanobe 
etfula; khicita kuphela umbhalo lodidako 
logcwele emaphutsa nalongafundzeki, ngenca 
yekuhumusha kabi tihloko nelizinga leliphasi 
lekusebentisa lulwimi; khombisa kungabi 
nebufakazi bekubuyeketa nobe kuhlela umbhalo 
kantsi angahle abuye ehluleke angawenti ncono 
nakancane umsebenti nanobe asitwa njalo. 
83 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 10 
Lizinga S Silinganiso Tinchazelo temakhono 
1 0-29% 
Imphumelelo 
ngalokungenelisi 
(Iyachubeka) 
¦ visisa nobe asebentise takhi netimiso telulwimi 
ngemphumelelo lengenelisi akhombise kuphela 
kuvisisa lokusisekelo kakhulu kwemagama 
lalula netakhiwo temagama; sebentisa kuphela 
imisho leneluhlelo lolusezingeni lelingenelisi 
abuye akhombise kungaluvisisi luhlelo 
nesilulumagama. 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LiBanga 11 LiBanga 12 
Tinchazelo temakhono Tinchazelo temakhono 
¦ hle angavisisi nobe angasebentisi nakancane 
takhi netimiso telulwimi ngemphumelelo abuye 
akhombise kuphela kuvisisa lokusisekelo 
kwemagama netakhiwo temagama lalula; 
sebentisa kuphela imisho leneluhlelo 
lolusezingeni lelingenelisiabuye akhombise 
kungaluvisisi luhlelo nesilulumagama. 
¦ hle angavisisi nobe angasebentisi takhi netimiso 
telulwimi ngemphumelelo abuye akhombise 
kuphela kuvisisa lokusisekelo kwemagama 
netakhiwo temagama lalula; sebentisa kuphela 
imisho leneluhlelo lolusezingeni lelingenelisi 
abuye akhombise kungaluvisisi luhlelo 
nesilulumagama. 

85 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 

Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
LUHLU LWEMAGAMA LACHAZWAKO


bafundzi labanetidzingo telikhetselo – bafundzi labanetihibe ekufundzeni ngenca yemvelo yabo 
bulwimilwimi – likhono lekwati, kukhuluma nekufundza tilwimi letinyenti 
bomabekwembili – ngemagama lakhomba lapho lokutsite kuhleli khona 
bomabitomfutiselo – emabito lanemicondvo lehambelanako (sib. emafutsa (i-oyili, - ekugcobisa, - ekupheka, 

phethilomu, njll) 

EmaCophelo EkuHlola – lujulolwati, (lulwimi, lwati, emakhono, emagugu indlela lekutsatfwa ngayo tintfo) 
lokufanele kwatiwe kuwo onkhe emabanga 
emafloshadi – tibonwa letikhombisa umnyakato 
emagugu esive – loko lokungumgogodla nemihambo yesive 
emajagoni – emagama lasetjentiswa etimeni letitsite ngekwesimongcondvo lesitsite 
emakhathuni – titfombe letikhishwe emaphephabhukwini/emaphephandzabeni nasetincwadzini 

njengeticashunwa 
emaphephatatiso – emaphepha lacuketse tatiso avame kufakwa emaposini nasemakhaya. 
emasikonhlalo – inhlalo lelandzela emasiko 
hlatiya – kubukisisa nekucubungula 
i-enjambament – sicedzelamcondvo 
inhlonipho – kusebentisa ligama lelitfokotisako endzaweni yeligama lelibuhlungu 
imibhalo lengemaciniso – imibhalo lesetjentiswa etimphilweni tetfu, njengeticashunwa temaphephandzaba 
imibhalotihumusho – imibhalo lesetjentiswa emidlalweni yabomabonakudze lechaza lulwimi lolutsite 
imibhalo – lokubhalwe ngetinhlavu, tinombolo kumbe ngemidvwebo 
imfundvo yemphilo yonkhe – imfundvo letfolakala emphilweni yonkhe yemuntfu kuze kulamule kufa 
imifanekisosenamisi – imifanekiso lehlekisako lehlelwe ephepheni yavundliswa, ibe icoca indzaba 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 

imitsetfo lemiselwe – indlela lelandzelwako uma kunikwa imigomo ye lulwimi 
kuklomelisa / emarubhriki – imiklomelo ngekubaluleka kwetincenye temsebenti 
imvumelwano – kuvumelana kwemisindvo yemagama emibhalweni njengasenkondlweni 
incwadzibufakazi – incwadzi lefakazela bunjalo bemuntfu 
indida – ngumusho lophikisana naloko lokusebaleni 
indlela lekutsatfwa ngayo tintfo – simo lekwemukelwa ngaso lokutsite 
ingcikitsi – umongo longumgogodla wendzaba 
inkhombamcondvo – umusho/ligama lelicuketse umongo wenshokutsi 
iphothifoliyo – ifayela lekhombisa bonkhe bufakazi bemsebenti wonkhe wemfundzi 
isintheksi – kuhleleka kwemagama emshweni nalokuphinyiswa ngemlomo 
inchubomgomo – imigomo lemiselwe indlela lekufanele kuchutjwe ngayo lokutsite 
inkhulumiswano – ingcoco emkhatsini webantfu lababili nobe ngetulu 
inkhulumo lehlelekile – inkhulumo lelungiselelwe, letfulwa ngekulandzela imigomo yekwetfulwa 

kwenkhulumo 

inkhulumo lengakahleleki – inkhulumo letfulwa nje ngaphandle kwekulungiselelwa nekulandzela imigomo 
yekwetfulwa kwenkhulumo. 
itheserasi – sigcogcamagama semagama labomcondvofana kanye nalaphikisanako 
kubumbana/kuhlangana – kuhlanganisa imisho nobe tindzima ngetihlanganisi, tabito, nobe imphindza 
kuhambelana – kuhambelana kwemibono/kutselelana emanti 
kuhhunga – kusebentisa lulwimi lolukwenta utsenge umcondvo wemuntfu 
kucatsanisa – kubeka emavi abukane kute kuvele umehluko emkhatsini wawo 
kugceka – kubeka emavi ngendlela legcekako ngenhloso yekulungisa lapho kungahambi kahle khona. 
kuhluta – kuhlahlela ngalokujulile 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 

kuphumelela incenye yemsebenti – uma umfundzi angaphumelelanga kuyo yonkhe imiphumela yekufundza 
kumuntfutisa – tintfo letingasibo bantfu tinikwa timphawu tebantfu 
kunyanyalata – kufundza ngekukha etulu 
kucopha/kurekhoda – kubhala phansi yonkhe imiphumela yemfundzi yemnyaka wonkhe 
kuhlola ngalokuphelele – kuhlola umsebenti lotsite ngalokuphelele 
kuhlola ngekucaphelisisa – kuhlola ngekulandzela nekubuka konkhe lokwentiwa ngumfundzi etifundvweni 

takhe 
kuhlola ngekuhlahlela – kuhlola umsebenti ngekufuna kutsi uhlahlelwe kukhishwe tincenye tawo. 
kuchumana ngekuphimisa – kuchumana ngekuphimisa ngemlomo 
kuchumana ngekungaphimisi ngemlomo – kuchumana ngetitfo temtimba nobe ngetimphawu 
kuphumelela ngekubonelelwa – kwendluliselwa embili kwemfundzi longakaphumeleli ngalokufanele. 
kutsatsa luhlangotsi – inkhulumo levunako 
kwehlwaya – kutfungatsa /kufuna lwati ngekubukisisa 
libalavemcondvo – luhlelo lolwenteka engcondvweni 
libhukutinhlelomalangonkhe – libhuku lekubhalwa kulo tonkhe tehlekalo netinhlelo tamalangonkhe (idayari) 
likhadimbiko – likhadi lemininingwane yemphumela wemfundzi 
lizinga lekuhlola – licophelo lesimo selizinga lekuhlola 
lizingamphilo – licophelo lemphilo 
Luhlolo loluchubekako – luhlolo lolwentiwa njalo kubona inchubo yemfundzi etifundvweni takhe 
lulwimi lwasekhaya – lulwimi umntfwana lacala ngalo kukhuluma ekhaya lalumunya ebeleni lenina/lulwimi 

umntfwana lalushiyelwa bokhokho bakhe 
lulwimi lwekwengeta – lulwimi lolufundvwa ngumntfwana lube lungasilo lwasekhaya, angalufundza 
emmangweni nobe esikolweni 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 

luphawu – yintfo letsatsa indzawo yalenye intfo; 
lupholavutfondzaba; lubohlo, kwehla kwemfutfo wendzaba
ludvweshu – kwehlukana kwembono, kulwa emkhatsini webalingisi
luteku – indlela lokungabekwa ngayo inkhulumo kute ivete kuteketisa nobe lomunye nje umcondvo
luhlakasimo – indlela lokutsite lokume ngayo
luhlolosibutselo/gcogca – luhlolo lwasekupheleni kwemnyaka lolusonga konkhe lokufundvwe ngumfundzi


luhlolonchanti lwebafundzi – luhlolo lolusetjentiswa ekutfoleni lwatinchanti ekucaleni kwesifundvo
luhlolokucilonga – luhlolo lolusetjentiswa ekutfoleni bulukhuni bafundzi labahlangabetana nabo etifundvweni
tabo


luhlololuphenyo – lusetjentiswa ekutfoleni emasu ekwesekela nobe kutfola tidzingo letiphatselene nelusito


ekufundziseni nobe ekulungiseni emaphutsa
luhlolosibutselo – lunika sitfombe lesigcwele semsebenti nenchubo yemfundzi nganobe ngusiphi sikhatsi
lesidzingeka ngaso luhlolosibutselo lungentiwa ekupheleni kwensebenti, sigamu semsebenti, umsebenti
welithemu,wesimista nobe umnyaka


luhlolotidzingo – luhlolo lolucondze incenye letsite yebutsakatsaka bemfundzi emsebentini lotsite kubona kutsi


usenayo yini inkinga ngalowo msebenti.
luHlaka lweNchubomgomo yetiCu nekuHlola – umkhandlu lomiselwe kulawula imigomo yekukhishwa
kweticu nekuhlola (Qualification and Assessment Policy Framework)


lujulolwati – bulukhuni nobe bulula baloko lokufanele kufundvwe 
luvelomagama – lulwimi loluvusa imiva 
lwatinchanti – lwati lababanalo ngembi kwekucala sikolo 
lwati lwetifundziswa – lwati lolusetjentiswa bantfu labafundze kakhulu 
mabitwafanana – nangabe libito/ligama linetinshokutsi letehlukene kepha liphinyiswa nobe lipelwa 

ngalokufanako 
mcondvofana – ligama lelinenshokutsi lefanako nalelinye ligama 
makhalekhukhwini – luhlobo lwelucingo loluyiselifoni 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
sakhiwo senkondlo – sifaka ekhatsi tinhlobo tetinkondlo, luchumano, sifanamisindvo, sicendzelelamcondvo 
imphindza, imphindvwa, emaphethini 
sakhiwana – sakhiwana lesisembhalweni leseyeme kulesikhulu njengasenovelini / emdlalweni 
sifanamsindvo – sifaka ekhatsi sifanangwaca nesifana hlohamisa 
silutfo – intfo lofuna kuyisho ngendlela lesikako nobe lehlabako 
sendlalelolwati – lwati lolusisekelo 
sicashunwa – sicephu sembhalo lesikhokhwe encwadzini nobe ephephandzabeni nobe enkhulumeni 
sicatsanisitimo – ikheystadi-lapho kucwaningwa ngekucatsanisa timo 

sicashunwa – ikheystadi-lapho kucwaningwa ngekucatsanisa timo 
sicatsaniso – emagama lacophisanako, agcizelele sisindvo salawo magama lacophisanako, sib. batsi 
bamadlabha babe badvumisa bunono 

sicedzelelamcondvo (i-enjambenti) – umcondvo wemugca losenkondlweni lophelela emgceni lolandzelako 
sifaniso – lapha kufaniswa tintfo letimbili nome letingetulu letehlukene kute kutfolakale kufana emkhatsini wato 
sifananamsindvo – kufanana kwemisindvo egameni/emshweni 
sifananankhamisa – kufanana kwabonkhamisa egameni /emshweni 
sifananangwaca – kufanana kwabongwaca egameni/emshweni 
sifutamsindvo – umsindvo lofute umsindvo lowentiwa ngulenye intfo 
siga senkhulumo – yinkhulumo lenongiwe, lesasisho 
sigcogcamagama – incwadzi legcogcele ndzawonye emagama lahambelanako kanye netinchazelo tawo 
sihabiso – kuchaza intfo ngendlela leyandzisako 
sihlanganiso – ligama lelihlanganisa imisho ibe ngumusho munye. 
sikhangisi – tekuchumana letisebentisa lulwimi lwekuhhunga tetsamelilwati 
sikhanyisamcondvo – lokuveta simo lesingembikwesigameko lesitsite 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 

silinganisi /sikali – bungako bemamaki etifundvo 
silinganisoncane (iminimamu) – samba sebuncane bemamaki lekulindzeleke kutsi bafundzi bangatfoli 
ngaphansi kwaso 
silinganisozinga (ibhentjimaki) – lizinga lelisincumo lekulindzeleke kutsi bafundzi bafike kulo ngemamaki 
kute kutsiwe baphumelele kahle 
simongcondvo – umcondvo lekukhulunywa ngawo ekuchumaneni 
sinikamongo – kufinyeta tekuchumana ngekunika umongo /ingcikitsi /indzikimba wato nje kuphela 
Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe – incwadzi yeNchubomgomo yemFundvo yaseNingizimu Afrika 
siphukuto – sisho lesiphambene nalesikushoko 
takhi telulwimi – tinhlangotsi telulwimi (titfo tenkhulumo, tisho, taga,) 
tifundvo letingumgogodla – tifundvo letiphatselene nemsebenti lotawufundzelwa ngumfundzi 
tifundvosisekelo – tifundvo letiphocelelekile kutsi batifundze badzimate bafike ebangeni lesi-12 
tifundvo tekutikhetsela – tifundvo umfundzi latikhetsela tona kwengeta kuleto letiphocelelwe nakuleto 
letingumgogodla 
ematheksthi – imibhalo yetincwadzi njengemanoveli, imidlalo, ema-eseyi, tinkhulumo, tibonwa, njll 
tetsamelilwati – balaleli, tibukeli, bafundzi bemibhalo (bonkhe labemukela lwati ngetindlela letehlukene) 
ticondzisomgomo – imigomo lelandzelwako uma kwentiwa lokutsite 
ticukatsilwati – tincwadzi letisetjentiswa uma kufunwa lwati 
tihlatiywa – ematheksthi lahlatiywako 
timviwa – tekuchumana letilalelwako kodvwa tingabonwa sib. umsakato 
timviwabukelwa – tibonwa letibukelwa tibuye tilalelwe njengakumabonakudze 
Tinchazelo Temakhonosifundvo – emakhono lalindzelwe kulowo nalowo mfundzi kutsi abe nawo kulelo 
nalelo banga 
tincenye telulwimi – tinhlangotsi letentiwa elulwimini sib. taga, tisho, luhlelo 
tincingoluhla – incwadzi yentihla tetinombolo tetincingo 
tincwadzimsindvo – tincwadzi letihambisana nalokucoshiwe njengemculo 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
inkhombaluhlelo – incwadzi lecuketse tinhlelo tamabonakudze / temsakato 
tinsita – lokusetjentiswa ekulekeleleni kuvisisa lokufundvwako 
tiTatimende tesiFundvo – luhla lwemakhono lamiselwe kutsi umfundzi akwaiti kuwakhombisa ekupheleni 

kwalelo nalelo banga 
umbhalo – nobe yini lebhaliwe nalekhulunywako 
umbhalombiko – umbhalo wetincwadzi, emaminitsi, imibiko 
umbhalomdvwebo – umbhalo lowetfulwa ngemidvwebo 
umbhalotibonwa – umbhalo lowetfulwa ngetibonwa 
umbhalobondza – umbhalo lowentiwa etindvongeni / emabondzeni 
umbhalongcwengcwe – umbhalo lowentiwa etingcwengcweni njengasetintfweni tekuhlobisa 

nasetinkhomishini letitfolwa uma kuncotjiwe 
umbiko – kwetfulwa kwemiphumela yemfundzi ngemsebenti wakhe wetifundvo takhe 
umbikoselula – luhlobo lwemlayeto lotfunyelwa ngeselula, uvame kuba mfishane (SMS) 
umbiti – lapha kubitwa umuntfu longasekho nobe kubitwe intfo lengaphili shangatsi itawuphendvula 
umbuseketo – sifinyeto salokubhaliwe 
umchumanisi – umfundzisi ungumchumanisi – uchumanisa lokufundziswako nemfundzi 
umdlalosiphukuto – lapho badlali emdlalweni benta intfo lengemukeleki kulabo labetsamele bafise kungatsi 

banganikwa litfuba lekusita labo balingisi labadlalako 
umdvweboludvonga – umdvwebo lodvwetjwa etindvongeni / elubondzeni 
umdvwebongcwengcwe – umdvwebo lowentiwa etingcwengcweni nasebucwebeni 
umlingisi / umdlali – umuntfu lotfolakala enovelini alingisa imphilo nobe tento talowo lekukhulunywa ngaye 

kuleyo noveli / umdlali yena ulingisa emdlalweni 
umphumelamcoka – umphumela lobalulekile lekufanele wonkhe ufundzi awuzuze 
umphumela lotfutfukisako – umphumela losita bafundzi ekutitfutfukiseni 



Tilwimi – SiSwati Lulwimi LwesiBili LwekweNgeta 
umsebentisabelo – umsebenti lowabelwe umfundzi kutsi awente ngesikhatsi sakhe nangesivinini sakhe 
kodvwa abe ancunyelwe sikhatsi sekuwucedza (i-asayinimenti) 

umTsetfo nemaCophelo aboThishela – umtsetfo lowengamele kutiphatsa kwabo bonkhe bothishela bato 
tonkhe tikhungo temfundvo 

umtsetfo wekukhetsa tifundvo – umgomo lolandzelwako uma kukhetfwa tifundvo letihambelanako 
emaBangeni 10 – 12 



